Wednesday, March 16, 2011

Väiksed seiklused. Reede õhtul Eestis!

Vabandust, vabandust, et üldse kirjutanud pole! Nädalavahetus kujunes siiski üpris kiireks ning nädala algul oli nii hea ilm, et oleks patt olnud toas istuda ning arvutis olla päeval. Mul on tuba neljandal korrusel, toast läheb väiksele rõdule ka, kuid seal pole internetiühendusega just parimad lood. Vahel isegi õnnestub seal netis olla, kuid küllaltki tõkkavalt.

Tegin täna veel viimased ettevalmistuseks reisiks. Couchsurfingu kaudu leidsin nädala lõpul endale võõrustaja Nottinghamis. Jõuan Inglismaale neljapäeval, kahe ajal päeval. Nottinghami proovin kolmeks, poole neljaks jõuda ning siis tuleb Jordan mulle bussipeatusesse vastu. Tegu on väikse ülikoolilinnakuga, seega ülemäära avastamist seal ei ole, kuid üheks päevaks piisab täiesti.

Reede hommikul külastan ilmselt veel Nottinghami kindlust ning seal asuvat kunstigalleriid, kus on praegu küllaltki huvitav näitus: http://www.facebook.com/#!/Stripped2011

Muud plaanid selguvad kohapeal ning ei hakka midagi rohkemat ette planeerima ka. Kaart on olemas, bussiajad lennujaam-linn-lennujaam samuti. Mu host elab 10minuti jalutuskäigu kauguselt kesklinnas, seega ilmselt avastan lihtsalt linna.

Sardiiniast otselende Tallinna ei ole, mõned ryanairi klappivad lennud pole veel varakevadel käigus, seega valisingi sellise marsuudi. Alghero-Girona(Hispaania; öö ilmselt lennujaamas)-East Midlands(päevake Nottinghami avastamas)- Tallinn. Tallinnas olen reede õhtul 21.30. TLÜ kevadpeole kalludega siis! Nii tore enda kursakaaslasi näha! Laupäeval ka riigiteadlaste sünnipäev, seega 2 toredat õhtut! Meeldib, meeldib, meeldib!

Pühapäeval olen tädi sünnipäeval Rakveres, kus näen kõiki kalleid pereliikmeid. Esmaspäeval olen Rakveres, saan mõnede kalludega kokku. Vaba aega sel päeval veel on, seega andke teada, kes minuga kokku soovib saada Rakveres!

Eestist lahkun 25märts, reede hommikul 10ajal lähen lennujaama. Väike vahepeatus Düsseldorfis ning õhtul olen Trevisos. Loodetavasti näen oma sõpra Enricot seal. Minu 2009 Istanbuli lionsi laagrist. Laupäeval Veneetsiasse ning pühapäeva hommikul olen juba tagasi Sardiinias. Kõige rohkem olen pettunud selle peale, et ma pole ikka suutnud endale veel kaamerat osta, et kõiki neid toredaid trippe meenutada hiljem saaks :/.

Enne seitset asun juba teele, õhtul 22.15 läheb Algherost lennuk, kuid viimane buss siit Sassarist Algherosse on 19.50. Ohh, kuidas ma loodan, et üks potentsiaalne võõrustaja mu taotluse aktsepteerib ning mind võõrustama on nõus. 10tundi lennujaamas pole just parim, kuid elus peab kõike proovima.

Internetti saan ilmselt pühapäeva õhtul, seega hoidke pöialt, et mul ikka kõik hästi läheb ning energiliselt Eesti jõuan

Musid-kallid-paid
Birksu

Friday, March 11, 2011

Natuke Itaalia muusikat ka

LIGABUE

The Italian Bruce Springsteen, that's how many critics have described Ligabue and his music -- not only for his sound, strongly influenced by U.S. classic rock, nor for his lyrics about love, rock & roll, and dreams of escape (with Italy's Via Emilia in place of Route 66), and not even for his look. No, such a comparison is mainly due to the impact that Ligabue has on his wide audience and to the way in which his fans strongly identify with his songs. Authenticity, sweat, and electric guitars: these are the ingredients of a recipe that, with very small changes during the years, have made him one of the most successful Italian rockers of the last two decades, second only to Vasco Rossi.
http://www.allmusic.com/artist/p199809





TIMORIA




Ho perso le parole ja Sole spento sõnu teavad vähemalt minu tutvusringkonnast päris paljud noored peast. Paralleele võib natuke tuua Rujaga, kuid muidugi päris üks ühele neid esitajaid võtta ei saa, sest Ruja on siiski klassika. Need kaks lugu kõlasid päris tihti veebruari algul toimunud BBQ-l. Vähemalt mulle tundub, et need esitajad on päris populaarsed, kuid muidugi oleneb iga inimese muusikamaitsest ka.

Olen tähele pannud, et siin Sassaris on väga paljud tänavanimetused pandud poliitikute, näitlejate, muusikute ning teiste tuntud inimeste järgi. Mina elan Via de Andre tänaval. Fabrizio de Andre loominguga võib tutvuda siin: http://www.youtube.com/artist?a=GxdCwVVULXc8CiqqKQsjGgcPSF7NZu47
Meist vanemate generatsioonide seas on tegemist väga hinnatud Itaalia muusikuga.

Thursday, March 10, 2011

Aeg läheb nii kiiresti!

Alles oli nädala algus ning nüüd juba neljapäev. Imelik on mõelda kui kiiresti aeg mõnikord läheb. Mäletan selgelt 27ndat jaanuari kui siia saabusin ning nüüd juba järgmine reede olen taas Eestis.

Eilne päev algas muidugi irooniliselt. Ajasin ennast 7.20 üles, et 8.30 ülikoolis inglise keele loengus olla. Eelmisest nädalavahetusest ning natuke väikestest saabastest ja rohkest kõndimisest tekkis mul jalale muidugi päris korralik vesivill, seega ei oleks tahtnud üldse linna jalutada. Suutsin ennast siiski üles ajada ning ilusti poolvigaselt ülikooli jõuda, kuid oh üllatust..nädala lõpul aset leidvate eksamite tõttu loenguid ei toimu. Olin teisipäeval tüdrukutega, sest neil oli vaba päev, seega ei teadnud sellest muudatusest midagi. Mis seal ikka, kõndisin sama targalt 20minutit koju tagasi. Muidu võtab see vähem aega, kuid vesivilli tõttu ei olnud suuteline normaalajas kõndima. Olin üheksast kodus tagasi. Samas oli see hea, et hommikul värskes õhus ja linnulauluga jalutuskäigu teha sain, see äratas mind päris korralikult üles ning sain seetõttu mõned asjad kodus ära tehtud.

Olen nüüdsest usinamalt skypes hakanud käima, esmaspäeval rääkisin Evaga tunnikese ning eile emaga sama palju. BirgitPohlak19, asukoht Sassari- lisage julgelt!

Päev möödus tavaliselt, kuid õhtul sai nii palju nalja. Ma avastan iga päevaga oma pere juures uusi asju ning see on nii kihvt! Sain eelmine laupäev õhtusöögil teada, et mu pereema on juba 2x New Yorgis käinud, plaanivad varsti oma mehega jälle minna. Mina muidugi ahhetasin ja kuulasin huviga igasugu lugusid. Pärast eilset õhtusööki tahtsid kaks väiksemat tüdrukut youtubest lugusi kuulata(vanim tüdruk oli sünnipäeval). Muidugi tuli sealt keskmise tüdruku lemmiklugu Katy Perry-Californian girls ning vaatasime tema tantsunumbrit. Järgmine etteaste oli väiksemalt, kes samuti õdede jälgedes tantsimisest huvitatud on. Olime kõik juba lõbusas tujus ning lõpuks tantsisime kõik neljakesi elutoas. Tüdrukute soovil veel Waka waka, millega mulle kohe kallis Sirly meelde tuli! Lõpuks võtsime teineteiselt õlgadest kinni ning tantsisime loo järgi rongi läbi elutoa ja köögi. Hiljem väiksed balleti etteasted koos Margheritaga. Vaatepilt oli kihvt ning nii palju nalja sai. Mõnus kolmapäevane õhtupoolik!

Täna mul jälle koolis aset leidvate eksamite tõttu keeleloengut ei olnud, seega tahtsin päeval linna minna. Katleen saatis mulle õhtul sõnumi, et saavad Nezaga 12.30 Piazza d`Italial kokku ning võtavad kohvi, kutsusid mind ka. Muidugi olin nõus minema ning saimegi hommikul kokku. Võtsime seal samas väljakul asuvas välikohvikus oma cappucinod ning Neza rääkis meile natuke oma laupäev-kolmapäev toimunust hääletustripist Sardiinias. Homme lähme ilmselt hommikul Platamona randa, pilet on kõigest 1.20, mis on tõesti odav. Rand on ise 10 minuti kaugusel bussiga. Tempiosse oli return ticket pea 10 euri.
Ilmselt pean ma üksi varem tagasi tulema, sest pean enne viite tüdrukutele järgi minema.

Platamona

Kui sinna homme lähme, siis kirjutan kohast veidike täpsemalt+pildid teistelt tüdrukutelt. Pidi väga väga mõnusa kohaga tegemist olema.

Jõudsin täna kahest koju ning läksin kohe rõdule, sest ilm on vägagi ilus. Linnas kõndides on ikka veidike tuuline ning itaallased käivad saabaste ja mantlitega, kuid eestlase jaoks on siin ikka juba päris soe. Päikse käes on ligi 16-17 kraadi. Peesitasin kaks tundi enda rõdul ning lihtsalt nautisin päikest. Hommikuti paistab päike täpselt teisele poole maja, seega ilmub see minu rõdule 12ajal ning umbes viieni on täitsa soe. Avastasin, et mul on maikast juba pisikesed randid ka, nii kihvt! Poleks arvanud, et see märtsi algul juhtub. Põsed õhetavad mõnusalt ning tuju on üldse hea. Tegelikult ma olen väga rahul, et sellise otsuse tegin!

Lähen varsti tüdrukutele järgi, seega algab mu tööpäev. Olge tublid!

Päikest teile Sardiiniast!
Teie Birksu

Wednesday, March 9, 2011

Reede x2

Oh, kuidas mulle meeldivad nädalavahetused! Mõnusad peod uute sõpradega, palju aega uusi kohti avastada, palju naeru ja juttu! Mitte, et ma nädalasees midagi ei teeks,kuid eks ikka ole nii, et nädalad ei ole vennad. Nädalapäevadele on jäänud nt uute tuttavatega kohvitamiskäigud; õhtused aperatiivod kesklinnas; rahvusvaheline õhtusöök sõbranna pool, kes võõrustas sel õhtul kolme Couchsurferit Poolast, muidugi ka shoppamist, itaalia keele praktiseerimist linnas jne jne. Rohkem kui kuu aja jooksul toimunud sündmusi on natuke raske meelde tuletada ning lihtsalt paari sõnaga kirja panna.

Igastahes! Nägime juba nädal enne seda pärast suure seltskonnaga koos õhtusöögil ja Tumbaos väljas käies 80`parties kuulutust. Muidugi leppisime kohe kokku, et järgmine reede, 25veebruar, oleme peole minemas. Vaja oli ainult outfit otsida ning voilaa.



Sain pärast tööd Nezaga( Sloveenia eramuse tüdruk) enne kümmet Piazza d`Italial kokku ning suundusime edasi Piazza di Castello poole. Esimene neist on nädalavahetustel küllatki ülerahvastatud, seega tahtsime veidike rahulikumalt rääkida ning loomulikult ka õlut juua, mille Neza kaasa tõi.

Must love Ichnusa! Ilmselt üks populaarsemaid jooke siin noorte seas. Tegemist on heleda õluga. Muidugi ei saa mainima jätta veini, mis siin Interspinis nt 1l 1 euro eest on. Icnhusa on nt Tumbaos 3.50eur, see vist isegi väikse 0.33 eest. Õhtuti väljas käies pole kokteilid ja joogid just eriti odavamad, seega tuleb väljaminekutega arvestada..või siis tehakse välja, mida juhtub ka päris tihti.

Birra Ichnusa, or simply Ichnusa, is the name of a popular Sardinian-made beer, which is brewed in Assemini, a town near the Sardinian capital Cagliari. It is named after the LatinizedHyknusa. ancient name Sardinia,

Birra Ichnusa is a lager (4.7 % ABV) with a hoppy taste.

Founded in 1912, Birra Ichnusa is now owned by Heineken International.



Jutustasime ligi kaks tundi maast ja ilmast, selle tüdrukuga saab lihtsalt kõigest rääkida. Proovisime korralike turistidena väljakul koos palmipuudega pilte teha, kuid oli juba pime, seega ei maksa piltide kvaliteedist rääkida.

Erica oli meile eelnevalt teada andnud, et tema, Pietro ja Federica liiguvad alles pärast südaööd välja. Seega tuli kuidagi enda aega sisustada. Me olime Nezaga natuke hämmingus, et siin alles 2-3 ajal klubi rahvaga täitub ning üsna hilja rahvaga alles kokku saadakse. Sloveenias pidi olema tavaline, et istutakse sõpradega kellegi pool juba 8-9 ajal ning siis minnakse hiljem ühiselt välja. Vähemalt Sardiinias algab õige pidu isegi kaks-pool kolm ning kestab hommikutundideni. Tavaliselt olen koju jõudnud/magama saanud viieks, kuid lahkudes on Tumbao ning teised kohad siiski täis olnud.

Enne südaööd liitus meiega ka Belgia tüdruk Katleen, kes võtab samuti aineid Sassari Ülikoolist. Ma olin hämmingus, et ta on 27 ning omab juba magistrikraadi filosoofias. Kõik tunduvad siin palju palju nooremad tegelikkusest, nii eramuse inimesed kui ka kohalikud. Ilmselgelt olen ma noorim siin alati oma 19.eluaastaga ning tutvusin omavanustega alles 21.veebruaril ülikooli minnes. Algul oli see nii harjumatu, sest enamik mu sõbrad Eestis on siiski minuvanused või +-3 aastat.

Kui me Tumbao(http://www.facebook.com/profile.php?id=100000751041088#!/tumbao.club) poole liikuma hakkasime, leidis aset üks vägagi koomiline vaatepilt. Pärast mitut õlut olime kolmekesi juba päris mõnusas meeleolus ning muidugi tahtsime väga wc-d kasutada. Teepeale neid aga ei jäänud, seega oli mõni meist päris hädises olukorras. Kiirustasime klubisse/pubisse(ei teagi, kuidas seda nimetada..pigem alternatiivmuusikaklubi!?), kuid olime Duomo di S. Nicola lähedal ning mina ja Katleen ei olnud seda veel kordagi Sassaris oleku ajal näinud. Olime kolmekesi üsnagi meeleülendavas tujus, läksime rohke naeru ja jutuga duomo ette, et katedraalist ülevaadet saada. Ise muidugi jalg kõveras viimsel piiril olles kannatades, kuid silmad ja suur pärani hoone pärast ahhetades, mille pärast liikuma hakata ei saanud... Meie lähedal oli politseipatrull ka, kes võis üsna koomilise vaatepildi osaliseks saada sel reede südaööl.
Lugu ei tundu siin kirjutades üldse naljakas, aga meil oli nalja küllaga kui situatsiooni üle naersime :D.
Väike pilt Duomost ka, pilt ei anna ilmselgelt seda õiget effekti. See on väike osa hoonest, kuid midagi ikka. Muidugi ei ole mõtet võrrelda seda arhitektuuriga, mida ma olen näinud nii Belgias kui ka Türgis. Suured võimsad ning vapustavad katedraalid, kirikud ja moššeed, kuid tegemist omamoodi väikese ning armsa katedraaliga.
Poole üheks olime juba klubis, kuid see oli veel täitsa tühi. Neza ja Katleeni teised sõbrad olid üleval istumas, seega ühinesime nendega.
Muidugi ei saanud me ilma fotoshoodita.

Pildike minust ja Nezast
Valges Katleen Belgiast, kõige ees Mateja Sloveeniast, sinises Neza Sloveeniast, minust vasakul tüdruk Hispaaniast(nime kahjuks ei mäleta) ning paremal Ashli Türgist

Varsti ühinesid meiega teised kohalikud ka ning pidu oli väga väga mõnus. Oli tunda täitsa kaheksakümnendate hõngu, sest inimesed olid vastavalt riietunud ning muusika oli muidugi super. Tihtipeale esinevad seal live bändid ka, nii kihvt on vaadata, kuidas itaallased pidutsevad. Tuntumaid live bändide laule lauldakse kaasa, rahvas on meeleolus, hiljem tantsitakse väikse lava peal sõpradega. Hoopiski teistsugune Eestis toimuvast hollywoodi ja überblingeni nö peokultuurist. Muidugi ei saa Tallinna pidusi nii üldistada, sest siiski leidub ka häid pidusi, kus sõpradega mõnusalt aega viita.

Kuna elan meie iganädalasest peokohast jalgsi ligi 25minuti kaugusel, siis on Pietro ja Erica mind mitmetel kordadel autoga koju viinud. Nad õpivad mõlemad ülikoolis keeli ning on oma korteris naabrid. Magama sain järjekordselt viie ajal ning olin hommikul kella üheksaks allkorrusel virk ja kraps olekus, et perega kaubanduskeskusesse minna.

Järgneval reedel, 4 märts, toimus Neza sünnipäevapidu. Kallike sai 24, tanti aguri! Ta õpib antropoloogiat ning sotsiaalteadusi, samuti on väga huvitatud arheoloogiast. Leidsin enda instituudi juures asuvast raamatupoest talle suurepärase kingituse ka. Kuigi me saime tuttavaks alles 18veebruar, enne seda natuke suhtlemist ka couchsurfingus, muutuvad aina tihedamaks need korrdad, kui me pärast kooli kokku saame ja kohvitama lähme, nädalavahetusteti väljas jne. Kinkisin talle Guide to Archaeological Sites in Sardinia nimelise raamatu. Ta on praeguseks mind mitu korda juba kingi eest tänanud,seega läks kingitus täppi. Jess!

Olin külaliste seas saabujatest üks viimaseid, kuid ma ei imesta üldse selle üle. Lõpetasin töö kaheksa ajal ning sünnipäev algas üheksast. Jõudsin 10minutit hiljem kui teised, kuid see pole õnneks midagi. Neza ja ta sõbranna Tina, kes oli sünnipäeva ja väikese Sardiinia tripi puhul Sloveeniast kohale tulnud, küpsetasid kõik toidud ise, mis tuli neil muidugi väga hästi välja.

Mina, Erica ja sünnipäevalaps Neza
Päiksekiir Katleen
Suurepärase orienteeriumistajuga ning meie väikeste trippide peakorraldaja Mateja
Tol õhtul seltskonnas ainukese poisina olnud Emiliano naistele oma kitarrioskusi demonsteerimas
Federica ja Erica
Sünnipäevalised


Sünnipäevapidu oli väga kihvt, sai tõsiselt palju räägitud ning loomulikult ka vägagi maitsvat punast veini tüdrukutega joodud..ehk tavalisest isegi liiga palju, millega tulevad loomulikult meelde Kreeka dokfilmilaagri ajad, kui me mägedes olles eestlastega hostelist kohalikku punast veini odavalt saime, mis oli üldjuhul 3liitrises anumas. Isegi ei mäleta, mitu me neid selle 3-4 päeva jooksul ostsime. Istusime hostelitoa voodis kuuekesi, rääkisime elust, naersime ja mekkisime veini. Hiljem olid kõigil huuled lillad, millega tuleb meelde "Nice lipstick naljad". Kaldun taaskord teemast kõrvale, kuid tore on nostalgitseda. Nii paljud asjad toovad esile toredad mälestusi. Kusjuures, laupäeval saab aasta aega sellest toredast rahvusvahelisest noortevahetusest. Tervitused teile sinna kaugele!

Kreeka, märts 2010
"Kukuu, kes on" pildid, üritasime tüdrukutega toredat grupipilti teha

Suundusime pärast sünnipäevapidu oh üllatus, üllatus(trummipõrin palun) Tumbaosse, kus oli seekord üheksakümnendate pidu. Tol hetkel oli see järjekordselt üsna tühi. See meid ei heidutanud ning läksime tüdrukutega kohe lava juurde tantsima. Klubil on nö siseõu ka, kus on mõnus tsillida ja uusi tutvusi luua või siis omadega rääkida. Sees pole kuulmisega väga kerge, sest muusika on vali. Hehe, muidugi tulid jälle mõned kohalikud juurde juttu rääkima. Non parlo italiano peale hakati muidugi uurima, kus ma pärit olen jnejne. Tüüpiline :)!

Enamik sisehoovis olijatest siiski suitsetavad, seega hommikul koju jõudes pole eriti tore lõhnakuusk olla. Eriti vastik lõhn jääb juustesse, sest rahvast on ikka päris palju. See "mõnus parfüüm" on vist ainuke asi, mis mulle seal väga ei meeldi, aga üldiselt on väga bueno koht ning väga väga kihvtid peod.

12.märts on Tumbaos the Muse tribute kontsert, kuhu lähme pärast õhtusööki. Hostfamily sooviks mu sõpradega tutvuda, seega tegid ettepaneku enda sõbrannad õhtusöögile kutsuda. Tüdrukud on mul juba väga õhinal siin, eriti kõige väiksem. Tuleb ülimõnus laupäev!

Uskumatu kui kaua ma siin seda sissekannet kirjutanud olen. Lugedes võib-olla ei tundugi nii pikk, kuid mõelda, mida kirjutada, oma mõtteid koondada ning need lõpuks blogisse saada+ vastavaid pilte lisada, kõik see võtab tegelikult vägagi palju aega. Eriti just minul, kellele meeldib pikalt ja laialt kõigest rääkida ning tihtipeale ka avastada, et seosetult olen üldse millestki muust rääkima hakanud, hehe.

Nädalavahetuse Alghero ja Tempio külastusest pean kindlasti veel teile kirjutama, kuid praeguseks on kõik.

Olge ikka tublid! Päris mitmeid teist näen juba järgmine reede, hurraa!

Teie Birksu

Tuesday, March 8, 2011

Karnevalipidustused


Traditsiooniline karnevaliriietus

Carnival in Sardinia starts from the feast of St. Anthony (January 17th) and ends the Ash Wednesday (the first day of Lent which occurs forty-six days before Easter). During St. Anthony’s celebrations, while dancing and singing around the fire, the traditional masks appear for the first time of the year. Carnival celebrations in Sardinia are concentrated between Tuesday and Thursday before Lent.

Sardinia celebrates Carnival in several different ways.

The Carnival of Tempio Pausania (northern Sardinia, the heart of Gallura region) has the most popular parade of the island.

The protagonist of Tempio Pausania Carnival is Re Giorgio (King Georg) which can personifies the Mayor, the Prime Minister or the President of the Italian Republic: in any case it represents the cause of all evils of the city. Re Giorgio is hailed and celebrated during the whole week, before being processed and fired in the main square. http://www.charmingitaly.com/carnival-in-sardinia/


Samuti on karnevalipidustuste ajal oma nö erilised toidud, mis erinevad regiooniti. Siin Sardiinias on väga populaarsed magusad frettilled. Neid pakuti isegi enne karnevaliaega veebruarikuu esimesel nädalavahetusel toimunud grillipeol. Frettilled on väga head, kuid siiski magusad. Kindlasti tuleb neid proovida, kuid mõõdukas koguses.


Frittelle, mis on pudingutäidisega
Frittelle Lunga- Tüüpiline Sardiinia maiustus karnevali ajal

Olen oma siinoleku aja jooksul aru saanud, et karneval on itaallaste jaoks väga tähtis. Eelmine neljapäev toimusid tüdrukutel koolis karnevalipidustused ning maskeraad. Ülikoolist tulles nägin nii mitmeidki lapsi, kes olid nii batmani, shreki või printsessikostüümis. 8.märts oli mu tüdrukutel karnevali pärast isegi koolist vaba päev. Karneval pole oluline ainult laste jaoks, samuti on täiskasvanud selle pärast väga õhinal ning olen väga paljusid inimesi kostüümides näinud.

Oleks olnud patt õigel Itaalia karnevalil mitte käia, seetõttu läksime pühapäeval Erasmuse tüdrukutega Tempios toimunud karnevalile. Tempio karnevali mainiti ka eelnevalt kopeeritud artiklis. Pidustused kestsid ligi 4tundi ning see oli vägev. Nii armas oli näha terveid perekondi koos pidustusel. Meie ees olnud väike tüdruk oli maskeerunud nt Hello Kittyks. Mu 8aastane õde ilmselt ahhetaks seda kostüümi nähes. Anett, mul on sulle kingitus Sardiiniast, saad oma Hello Kitty suurt kollektsiooni veelgi täiendada ;)


Karnevali avamine

Mona Lisa, kes oli tegelikult mehe kehastatud








Suured erinevad nö peotraktorid, mis olid erinevate teemadega(Shrek, Kaunitar ja koletis, Harry Potter jne)


Eramsuse tüdrukutega karnevalil

Põhjaeurooplasena valdasid mind karnevalil nii teistsugused tunded. Eestlased ei ole sellised, kes mööda linna ulmelistes kostüümides ringi käiksid, tantsiksid ja laulaksid. Paljud mehed olid seelikud/kleidid selga pannud, naiseks maskeerunud või siis isegi dragqueeniks. Seda kõike oli nii üllatav jälgida, et ma ahhetasin vist iga asja peale. Itaallased tunduvad nii vabameelsed ning lihtsalt naudivad elu. Piano piano, milleks muretseda iga asja pärast?! Sellel üritusel mind vallanud tundeid pole võimalik seletada, seda peab ise nägema ja kogema. Väga kihvt oli!

Teie Birksu

Parem hilja kui mitte kunagi

Olen Sardiinias elanud juba üle kuu. Päris mitmed sõbrad ning tuttavad on küsinud minult korduvalt, kas pean blogi. Mul on oma kinnine blogi küll, kuid oma Itaalias veedetud ajal pole sinna eriti tihti kirjutanud. Otsustasin teha eraldi blogi samuti, sest nii saavad kõik uudistega kursis olla. Jah, ma tean, et ma olen sellega päris hiljaks jäänud. Siiski on ligi 11 kuud veel ees, seega parem hilja kui mitte kunagi.
Ausaltöeldes, ma pole eestlastega suheldes siin olles just väga aktiivne olnud. Olen proovinud avastada siin uusi paiku, teha hoopis muid asju kui Eestis olles. Kahjuks või õnneks pole ma kunagi olnud koduigatseja tüüpi, sest mulle meeldib avastada uusi kohti. Ma armastan oma kodumaad, pere, sõpru, ülikooli...kuid reisimise vastu ma ei saa.

Niisiis. Olen lapsehoidjaks kolmele tüdrukule vanuses 10, 7 ja 3. Minu tööpäev algab alles kella neljast/viiest ning vaba olen juba kaheksast. Tegelikult on vaba aega küllaga. Olen nö mitteametlikult ka Sassari ülikoolis, keelteinstituudis. Teisipäev ja neljapäev 12.00-13.30 vene keele kursus ning kolmapäeviti 8.30-10.00 inglise keel. Minu prioriteediks oli itaalia keele õppimine, kuid kahjuks ei sobi kursused ajaliselt ning ma pole veel sissekirjutatud siin, seega pole mul võimalust keelekursustel käia. Itaalia keele kursustele lähen alles septembris, Vareses.
Siiski piano piano edeneb ning saan juba midagi aru ka. Ise rääkimine on kindlasti see raskeim osa.

Kool algas alles 21.veebruaril, seega enne seda olin täiesti vaba enne tööd. Pildil pärast esimest vene keele tundi.

Esimesed nädalad möödusidki puhates ning linna avastades. Naljakas on mõelda, et kõndisin kaart käes ning proovisin vanalinnast aru saada. Nagu tõeline turist ikka. Nüüd on põhikohad juba selged, kuid neid kõrvaltänavaid on nii palju, et pole ime, kui mõni päev kogemata ära eksin. Linn pole iseenesest väga suur, ligikaudu Tartu suurune. Siin on üle 100 Erasmuse tudengi, seega noori välismaalt on päris palju. Ühtegi eestlast ning lapsehoidjana töötavad inimest pole siiski siin veel kohanud.

Linn on tegelikult väga mõnus, samuti on Sardiinia hämmastavalt kaunis paik. Mäed, kõik see rohelus, vapustavad rannad...mi piace multo!

Elan ligi 15-20minutit nii ülikoolist kui ka kesklinnast, seega on siin jalutamist palju. Samas on see mõnus, sest ilm on päris kevadine. Ei kujuta seda lund ega miinuskraade enam ettegi!
Paljud sõbrad elavad linnale palju lähemal kui mina, kuid maja on eemal linnamürast. On siiski üllatav, et ma seda naudin. Ma olen alati tahtnud elada suurlinnas, nagu London, New York jne. Seega tundub mu otsus endalegi üllatavana, kuid ma olen rahul! Poleks seda aasta tagasi USA plaane tehes oodanud.

Muideks, võtsin eile enda neljanda korruse toast avaneval rõdul päikest. Eile oli ligi 16kraadi sooja, istusin lihtsalt enda rannatoolil ning panin silmad kinni. Põsed olid pärast seda mõnusat pärastlõunat nii mõnusalt soojad.

Siin on minu aadress:
Birgit c/o Caleffi

Via De Andre 28
07100 Sassari
Italy

Telefon: +393423206143

Joonistage ja kirjutage mulle
Teie Birksu

Eellugu


Kallid sõbrad ja tuttavad! 27jaanuar tegin teoks mõnele ehk ootamatu otsuse. Sel päeva oli mul lend Tallinn-Bergamo(Milano)-Rooma-Alghero. 27jaanuar oli päev, mil kolisin aastaks Itaaliasse.

Vaade lennukist

Sellele otsusele eelneb muidugi ka nö eellugu.
Algselt hakkasin mineku plaane tegema juba keskkooli viimases klassis kui tahtsin enne ülikooli minna aastaks USA-sse au pairiks. Oktoobris 2009 läksin selle nimel isegi autokooli(olin eelnevalt surmkindel, et lube ma ilmselt üldse ei tee) ning sain sellega peaaegu ühele poole detsembris. Vähemalt ma nii ma lootsin..Tahtsin ära minna augusti esimesel nädalal, just pärast kolme ja poole nädalast Belgia lionsi laagrit. Nii see kahjuks aga ei läinud, sest põrusin sõidueksamil ning lõpuks sain enda load kätte alles enne lõpukirjandit. Pärast seda sain ma lõpuks agentuurile enda vajalikud paberid anda ning nad said mind programmi täieõiguslikuks liikmeks lisada ning pereotsingud võisid alata.
Ootamatult tuli pärast rõõmusõnumit aga pikk vaikuseperiood, kus ma ei saanud agentuurilt ühtegi perematchi.

Õnneks ei olnud ma maha matnud ka ülikooli minekut, olin ju oodanud seda juba alates seitsmendast klassist. Küll plaaninud ajakirjandust õppima, ajalugu, isegi näitlemisehuvi. Ühiskonnaeksami tulemuseks oli edukalt 94punkti, seega salamisi siiski lootsin RE kohast. Teised eksamid läksid oodatust halvemini, kuid 17august helistati mulle, et olen saanud Tallinna Ülikooli riigieelarvelisele kohale. Riigiteadustes muidugi. See oli parim sünnipäevakink! Kaks päeva hiljem oli nimelt mu sünnipäev.
Ülikool oli muidugi kihvt! Olin enda toreda 122liikmelise kursuse kursusevanem, kuulusin üliõpilasnõukogusse, osalemised Eesti Euroopa Liikumise seminaridel ja konverentsidel ning nii mitmedki teised tegevused ja huvid. Aktiivsus on alati mind üheks iseloomustavaks sõnaks olnud.

Oktoobri lõpul sain uue kirja USA agentuurilt, nimelt kirjutati, et mulle on leitud pere Washington DC-s ning mineku kuupäev oleks juba detsembri algus. Tegu oli muidugi ülikooli vahenädalaga, kus mul oli kaks arvestust ja üks eksam, seega ajastus oli "perfektne". Selle asemel, et õppimislainel olla, uurisin igasugu asju USA kohta ning oma mineku võimalusest. Õnneks läksid arvestused hästi ning eksam tuli A, seega läks kõik õnnelikult, kuigi mu keskendumisvõime oli nullilähedane.

Enne kirja saamist olin lapsehoidjaks mineku enda mõtetest juba eemaldanud, sest tahtsin keskenduda ülikoolile ning kõigele sellele kaasnevale. Kuid sellest kirjast edenes kõik lumepalliefektina edasi. Fb-is sai see USA teema küllaldaselt kommentaare ning vastakaid arvamusi, ehk mäletate.
Selle perega midagi edasi siiski ei saanud ning pärast mitmeid samasuguseid kirju erinevatelt peredelt, millest siiski 100% kindlust ei olnud, leidsin juhuslikult netilehekülje, mille kaudu sai endale pere otsida. Tegemist ei ole agentuuriga. Iseendalegi on üllatav, et ma varem selle peale ei tulnud, et ise endale pere otsida. Ilmselt olin USA plaanist liiga pimestatud ning isegi ei mõelnud Euroopa peale.

http://www.aupair-world.net/index.php/ . Veebileht, mille kaudu leidsin endale pere(d).

Juba esimestel päevadel leidsin endale selle kaudu sobiva pere. Algselt oli variante ka Austriasse ning Sveitši, kuid lõpuks otsustasin siiski Itaalia kasuks. Mul on erinevatest laagritest mitmeid tuttavaid ka Itaalias, kuid ma ausaltöeldes ei teagi, mis need põhjused olid, et Itaalia valisin.
Leidsin endale pere Milano lähedale, 40km sellest linnast, nimelt Varesesse. Meie Eesti korvpallur Kristjan Kangur mängib ka seal korvpalliklubis. Suhtlesime 2 kuud skypes ning 16-19detsember käisin neil külas. Tegemist on väga väga toreda perega. Vanemad on 36-40 ning kaks tüdrukut on vanuses 3-7. Imearmsad lapsed!
Pereisa ostis juba pileti mulle 27jaanuariks ka ära detsembri lõpul. Jaanuari algul siiski selgus, et ärireiside tõttu(tal on oma firma) on itaalia keelt mitte rääkiva lapsehoidja nö palkamine natuke liiga keeruline. Lapsed on tihti vanavanematega ning ka emaga. Igastahes, see on pikk jutt. Tegid ettepaneku mul tulla kevadel või siis suvel. Nüüdsed plaanid on sellised, et 22 august kolin Varesesse ning olen nendega jõuludeni või siis uue aastani.

Kirjast toibununa hakkasin endale kiiresti uut pere otsima, sest mineku soov oli siiski suur. Leidsin järgmisel päeval endale pere Sardiiniasse, kõik klappis, paari päeva pärast kinnitasime ära ning siis sain juba lennupiletid. Pilet Bergamosse oli mul juba olemas, seega lendasin sealt edasi AlItaliaga Rooma ning õhtul koos pereisaga Algherosse(40km mu kodust).
Olen siin elanud juba üle kuu ning mulle tõesti meeldib! Siit saate ehk aimu, kus ma siis täpsemalt elan:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sassari

Kevadel võtan 3 ainet ülikoolist ning sügissemestril olen akadeemilisel puhkusel. Ehk õnnestub mõni seminarideta aine võtta, et siis jaanuarikuu eksamiperioodil neid teha. Plaanis oli muidugi samal ajal lõpetada, mis eeldab tohutult õppimist 2.aasta teisel semestril(2012 kevad) ning kolmandal aastal. Sellest sügisest olen ametlikult teisel kursusel, sest vajalikud EAP-d tulevad täis. Eks näis, kas lõpetan hiljem või, kuid kindel on see, et kooliga ma jätkan!

Kallid kursakaaslased Angeelika, Riho, Sirly ja Sten tulid ka lennujaama ning eelneval nädalal toimusid mitmed kokkusaamised sõpradega.



Teie Birksu