Reede x2

Oh, kuidas mulle meeldivad nädalavahetused! Mõnusad peod uute sõpradega, palju aega uusi kohti avastada, palju naeru ja juttu! Mitte, et ma nädalasees midagi ei teeks,kuid eks ikka ole nii, et nädalad ei ole vennad. Nädalapäevadele on jäänud nt uute tuttavatega kohvitamiskäigud; õhtused aperatiivod kesklinnas; rahvusvaheline õhtusöök sõbranna pool, kes võõrustas sel õhtul kolme Couchsurferit Poolast, muidugi ka shoppamist, itaalia keele praktiseerimist linnas jne jne. Rohkem kui kuu aja jooksul toimunud sündmusi on natuke raske meelde tuletada ning lihtsalt paari sõnaga kirja panna.

Igastahes! Nägime juba nädal enne seda pärast suure seltskonnaga koos õhtusöögil ja Tumbaos väljas käies 80`parties kuulutust. Muidugi leppisime kohe kokku, et järgmine reede, 25veebruar, oleme peole minemas. Vaja oli ainult outfit otsida ning voilaa.



Sain pärast tööd Nezaga( Sloveenia eramuse tüdruk) enne kümmet Piazza d`Italial kokku ning suundusime edasi Piazza di Castello poole. Esimene neist on nädalavahetustel küllatki ülerahvastatud, seega tahtsime veidike rahulikumalt rääkida ning loomulikult ka õlut juua, mille Neza kaasa tõi.

Must love Ichnusa! Ilmselt üks populaarsemaid jooke siin noorte seas. Tegemist on heleda õluga. Muidugi ei saa mainima jätta veini, mis siin Interspinis nt 1l 1 euro eest on. Icnhusa on nt Tumbaos 3.50eur, see vist isegi väikse 0.33 eest. Õhtuti väljas käies pole kokteilid ja joogid just eriti odavamad, seega tuleb väljaminekutega arvestada..või siis tehakse välja, mida juhtub ka päris tihti.

Birra Ichnusa, or simply Ichnusa, is the name of a popular Sardinian-made beer, which is brewed in Assemini, a town near the Sardinian capital Cagliari. It is named after the LatinizedHyknusa. ancient name Sardinia,

Birra Ichnusa is a lager (4.7 % ABV) with a hoppy taste.

Founded in 1912, Birra Ichnusa is now owned by Heineken International.

Jutustasime ligi kaks tundi maast ja ilmast, selle tüdrukuga saab lihtsalt kõigest rääkida. Proovisime korralike turistidena väljakul koos palmipuudega pilte teha, kuid oli juba pime, seega ei maksa piltide kvaliteedist rääkida.

Erica oli meile eelnevalt teada andnud, et tema, Pietro ja Federica liiguvad alles pärast südaööd välja. Seega tuli kuidagi enda aega sisustada. Me olime Nezaga natuke hämmingus, et siin alles 2-3 ajal klubi rahvaga täitub ning üsna hilja rahvaga alles kokku saadakse. Sloveenias pidi olema tavaline, et istutakse sõpradega kellegi pool juba 8-9 ajal ning siis minnakse hiljem ühiselt välja. Vähemalt Sardiinias algab õige pidu isegi kaks-pool kolm ning kestab hommikutundideni. Tavaliselt olen koju jõudnud/magama saanud viieks, kuid lahkudes on Tumbao ning teised kohad siiski täis olnud.

Enne südaööd liitus meiega ka Belgia tüdruk Katleen, kes võtab samuti aineid Sassari Ülikoolist. Ma olin hämmingus, et ta on 27 ning omab juba magistrikraadi filosoofias. Kõik tunduvad siin palju palju nooremad tegelikkusest, nii eramuse inimesed kui ka kohalikud. Ilmselgelt olen ma noorim siin alati oma 19.eluaastaga ning tutvusin omavanustega alles 21.veebruaril ülikooli minnes. Algul oli see nii harjumatu, sest enamik mu sõbrad Eestis on siiski minuvanused või +-3 aastat.

Kui me Tumbao(http://www.facebook.com/profile.php?id=100000751041088#!/tumbao.club) poole liikuma hakkasime, leidis aset üks vägagi koomiline vaatepilt. Pärast mitut õlut olime kolmekesi juba päris mõnusas meeleolus ning muidugi tahtsime väga wc-d kasutada. Teepeale neid aga ei jäänud, seega oli mõni meist päris hädises olukorras. Kiirustasime klubisse/pubisse(ei teagi, kuidas seda nimetada..pigem alternatiivmuusikaklubi!?), kuid olime Duomo di S. Nicola lähedal ning mina ja Katleen ei olnud seda veel kordagi Sassaris oleku ajal näinud. Olime kolmekesi üsnagi meeleülendavas tujus, läksime rohke naeru ja jutuga duomo ette, et katedraalist ülevaadet saada. Ise muidugi jalg kõveras viimsel piiril olles kannatades, kuid silmad ja suur pärani hoone pärast ahhetades, mille pärast liikuma hakata ei saanud... Meie lähedal oli politseipatrull ka, kes võis üsna koomilise vaatepildi osaliseks saada sel reede südaööl.
Lugu ei tundu siin kirjutades üldse naljakas, aga meil oli nalja küllaga kui situatsiooni üle naersime :D.
Väike pilt Duomost ka, pilt ei anna ilmselgelt seda õiget effekti. See on väike osa hoonest, kuid midagi ikka. Muidugi ei ole mõtet võrrelda seda arhitektuuriga, mida ma olen näinud nii Belgias kui ka Türgis. Suured võimsad ning vapustavad katedraalid, kirikud ja moššeed, kuid tegemist omamoodi väikese ning armsa katedraaliga.
Poole üheks olime juba klubis, kuid see oli veel täitsa tühi. Neza ja Katleeni teised sõbrad olid üleval istumas, seega ühinesime nendega.
Muidugi ei saanud me ilma fotoshoodita.

Pildike minust ja Nezast

Valges Katleen Belgiast, kõige ees Mateja Sloveeniast, sinises Neza Sloveeniast, minust vasakul tüdruk Hispaaniast(nime kahjuks ei mäleta) ning paremal Ashli Türgist

Varsti ühinesid meiega teised kohalikud ka ning pidu oli väga väga mõnus. Oli tunda täitsa kaheksakümnendate hõngu, sest inimesed olid vastavalt riietunud ning muusika oli muidugi super. Tihtipeale esinevad seal live bändid ka, nii kihvt on vaadata, kuidas itaallased pidutsevad. Tuntumaid live bändide laule lauldakse kaasa, rahvas on meeleolus, hiljem tantsitakse väikse lava peal sõpradega. Hoopiski teistsugune Eestis toimuvast hollywoodi ja überblingeni nö peokultuurist. Muidugi ei saa Tallinna pidusi nii üldistada, sest siiski leidub ka häid pidusi, kus sõpradega mõnusalt aega viita.

Kuna elan meie iganädalasest peokohast jalgsi ligi 25minuti kaugusel, siis on Pietro ja Erica mind mitmetel kordadel autoga koju viinud. Nad õpivad mõlemad ülikoolis keeli ning on oma korteris naabrid. Magama sain järjekordselt viie ajal ning olin hommikul kella üheksaks allkorrusel virk ja kraps olekus, et perega kaubanduskeskusesse minna.

Järgneval reedel, 4 märts, toimus Neza sünnipäevapidu. Kallike sai 24, tanti aguri! Ta õpib antropoloogiat ning sotsiaalteadusi, samuti on väga huvitatud arheoloogiast. Leidsin enda instituudi juures asuvast raamatupoest talle suurepärase kingituse ka. Kuigi me saime tuttavaks alles 18veebruar, enne seda natuke suhtlemist ka couchsurfingus, muutuvad aina tihedamaks need korrdad, kui me pärast kooli kokku saame ja kohvitama lähme, nädalavahetusteti väljas jne. Kinkisin talle Guide to Archaeological Sites in Sardinia nimelise raamatu. Ta on praeguseks mind mitu korda juba kingi eest tänanud,seega läks kingitus täppi. Jess!

Olin külaliste seas saabujatest üks viimaseid, kuid ma ei imesta üldse selle üle. Lõpetasin töö kaheksa ajal ning sünnipäev algas üheksast. Jõudsin 10minutit hiljem kui teised, kuid see pole õnneks midagi. Neza ja ta sõbranna Tina, kes oli sünnipäeva ja väikese Sardiinia tripi puhul Sloveeniast kohale tulnud, küpsetasid kõik toidud ise, mis tuli neil muidugi väga hästi välja.

Mina, Erica ja sünnipäevalaps Neza

Päiksekiir Katleen

Suurepärase orienteeriumistajuga ning meie väikeste trippide peakorraldaja Mateja

Tol õhtul seltskonnas ainukese poisina olnud Emiliano naistele oma kitarrioskusi demonsteerimas

Federica ja Erica

Sünnipäevalised

Sünnipäevapidu oli väga kihvt, sai tõsiselt palju räägitud ning loomulikult ka vägagi maitsvat punast veini tüdrukutega joodud..ehk tavalisest isegi liiga palju, millega tulevad loomulikult meelde Kreeka dokfilmilaagri ajad, kui me mägedes olles eestlastega hostelist kohalikku punast veini odavalt saime, mis oli üldjuhul 3liitrises anumas. Isegi ei mäleta, mitu me neid selle 3-4 päeva jooksul ostsime. Istusime hostelitoa voodis kuuekesi, rääkisime elust, naersime ja mekkisime veini. Hiljem olid kõigil huuled lillad, millega tuleb meelde "Nice lipstick naljad". Kaldun taaskord teemast kõrvale, kuid tore on nostalgitseda. Nii paljud asjad toovad esile toredad mälestusi. Kusjuures, laupäeval saab aasta aega sellest toredast rahvusvahelisest noortevahetusest. Tervitused teile sinna kaugele!

Kreeka, märts 2010

"Kukuu, kes on" pildid, üritasime tüdrukutega toredat grupipilti teha

Suundusime pärast sünnipäevapidu oh üllatus, üllatus(trummipõrin palun) Tumbaosse, kus oli seekord üheksakümnendate pidu. Tol hetkel oli see järjekordselt üsna tühi. See meid ei heidutanud ning läksime tüdrukutega kohe lava juurde tantsima. Klubil on nö siseõu ka, kus on mõnus tsillida ja uusi tutvusi luua või siis omadega rääkida. Sees pole kuulmisega väga kerge, sest muusika on vali. Hehe, muidugi tulid jälle mõned kohalikud juurde juttu rääkima. Non parlo italiano peale hakati muidugi uurima, kus ma pärit olen jnejne. Tüüpiline :)!

Enamik sisehoovis olijatest siiski suitsetavad, seega hommikul koju jõudes pole eriti tore lõhnakuusk olla. Eriti vastik lõhn jääb juustesse, sest rahvast on ikka päris palju. See "mõnus parfüüm" on vist ainuke asi, mis mulle seal väga ei meeldi, aga üldiselt on väga bueno koht ning väga väga kihvtid peod.

12.märts on Tumbaos the Muse tribute kontsert, kuhu lähme pärast õhtusööki. Hostfamily sooviks mu sõpradega tutvuda, seega tegid ettepaneku enda sõbrannad õhtusöögile kutsuda. Tüdrukud on mul juba väga õhinal siin, eriti kõige väiksem. Tuleb ülimõnus laupäev!

Uskumatu kui kaua ma siin seda sissekannet kirjutanud olen. Lugedes võib-olla ei tundugi nii pikk, kuid mõelda, mida kirjutada, oma mõtteid koondada ning need lõpuks blogisse saada+ vastavaid pilte lisada, kõik see võtab tegelikult vägagi palju aega. Eriti just minul, kellele meeldib pikalt ja laialt kõigest rääkida ning tihtipeale ka avastada, et seosetult olen üldse millestki muust rääkima hakanud, hehe.

Nädalavahetuse Alghero ja Tempio külastusest pean kindlasti veel teile kirjutama, kuid praeguseks on kõik.

Olge ikka tublid! Päris mitmeid teist näen juba järgmine reede, hurraa!

Teie Birksu