Wednesday, April 27, 2011

B läheb LONDONISSE!





Olen tänasel õhtupoolikul oma Eesti-Sardiinia reisi planeerimisega tegelenud ning otsingud on päris produktiivsed olnud. Muidugi olen siin ryanairi pakkumisi ja graafikuid iga päev vaadanud ja aegu klapitada üritanud, lähtudes siis soodsamatest pakkumistest, aga see on mulle kõvasti peavalu tekitanud. Seekord on siiski õnneks valutumalt läinud kui märtsi kuus, sest lende oli 6 ning läks päris kaua aega enne kui lõppversioonini jõudsin.

Eestisse jõuan 29mai nelja ajal ning lahkun juba 3juuni, lend 13.50 Oslo-Rygge. 14. 30 olen juba seal ning piletihinnaks oli 6eurot. Mul on laagritest ka tuttavaid seal lähedal, võib olla annab midagi organiseerida, sest mu järgmine lend on laupäeva hommikul kell 7. Ilmselt veedan öö lennujaamas ning puhkan(kui seda puhkamiseks saab nimetada), sest Eestis sõpradega kohtumised ning 2 eksamit väsitavad ilmselt ära.

Ostsin Oslo pileti igaksjuhuks ära, sest hind oli üliodav ning Eestist saab nii ära+võimalusi jätkulendudeks rohkem...ning tunnikese hiljem avastasin, et Londoni pilet maksab vaid 61 Norra krooni, ehk 8euri. Londoni Stanstedi lennujaama jõuan kell 8hommikul, seega terve laupäev ja pühapäev aega seda võrratut linna avastada! Ühe variandina on STN-Alghero otselend esmaspäeva varahommikul, kuid see on praegu 35 naela ning ehk leian soodsamaid pakkumisi. Kindlasti on see aga kõige mugavam variant.

Tahtsin oma plaane lihtsalt teiega jagada, sest taaskord viin peatselt ühe oma unistustest täide. Paar aastat tagasi tundusid Londoni nädalavahetusepaketi hinnad(ligi 2-3tuhat krooni) ulmelised, seetõttu ei uskunud, et 2011 juunis sinna päriselt lähen ning vaid 14euro eest. Muidugi on linn kallis ning lisakulutusi nt lennujaamast Londoni kesklinna edasi-tagasi (10+naela) tuleb ette, kuid see lennupileti hind on küll tühine!

Ohhh, mulle ei jõua see ilmselt veel kohale. Natuke rohkem kui kuu pärast olen seal, kuid see kuu on nii pikk ning palju asju selle aja jooksul veel teha ning korda saata. Tuleb ilusti koolitöid teha ning eksamiteks hakata õppima, võrratut Sardiiniat avastada ning päikest nautida, sõpradega kokku saada ning loomulikult ka tööd teha, sest selle pärast ma ju siin olen...kuigi tihtipeale on mul küll selline tunne, et Sardiinias olek on 7kuine puhkusereis, mille jooksul saan nii palju uusi kohti avastada, mis Eestisse jäädes võimalikud poleks olnud. Siinsed sõbrad on mulle korduvalt öelnud, et olen õnnega koos, et mul selline hostpere on..ning neil on ka õigus. Lapsed on mulle vanavanemate külastamise ajal üha rohkem südamesse pugenud, sest veetsime palju rohkem aega koos.

Muigan endamisi jälle, sest tegelikult plaanisin ainult paar lauset kirjutada, et teile tead anda, et lähen Londoni..kuid lõpuks räägin maast ja ilmast. Hehe


Varsti varsti ei pea ma ainult piirduma "Londoni" piltidega, mis Belgias mini-Euroopas tehtud ;)




Monday, April 25, 2011

Veel ja veel pilte

Annan teile lingid enda väikeste reiside fotoalbumitest. Mõned pildid on üleval ka facebookis, kuid kvaliteet on seal palju halvem ning tegelikult on mul pilte palju.
Plaanisin piltide ja blogi kirjutamisega tegeleda pereema vanematel külas olles, ehk siis õhtuti..aga tööpäevad olid pikad ning käisin mitmetes linnades, seega vaba aeg kulus puhkamiseks. Kindlasti tuleb ka nendest reisides pikemalt juttu, aga tuleb veelgi kannatust varuda.

Pisa ja Firenze pilte on mul oma mitusada, seega need lisanduvad vaikselt juurde


VENEETSIA+TREVISO 26.03

PISA 9.04(pildid lisamisel)

FIRENZE 9-10.04(pildid lisamisel)

BOLOGNA 22.04

FERRARA, CENTO, perepuhkus Renazzos 15-24.04


Jovanotti-uus avastus muusikalainel

Viimaste nädalate jooksul on meil perega päris mitmeid sõite ette tulnud(nagu nt Genova-Renazzo, mis 3h kiirteedel) ning me kuulame alati Itaalia muusikat. Jagaksingi teile natuke muljeid. Jovanotti avastasin enda jaoks aprilli algul kui perega pühapäeval linnast välja lõunatama sõitsime. Peaksin pereisa ipodi muusikalisti küsima, sest tegelikult on tal palju häid lugusid seal ning neid ma ise otsides ei leiaks. Teisi nimesid mul meeles ei ole, aga jagan natuke teiega Jovanotti laule :)


Real Name:
Lorenzo Cherubini
Profile:
Jovanotti is not considered a rapper but a pop artist who uses rap as an element in his music.
He began his career in 1987 as a DJ on the popular Radio Deejay in Milano. Jovanotti transformed himself from his early recordings geared toward teeny boppers to more socially conscious releases. Jovanotti's early attempts to rap were in English language and were excruciating painful.
His catchy melodic hooks have marked him as an artist who creates what Felice Liperi termed, rap canzonettistico


The name Jovanotti derives from the plural form of the Italian word giovanotto ("young man"), i.e. giovanotti. Lorenzo Cherubini originally auditioned a band with the name "I Giovanotti", but the record producer only was interested in him. He then decided on an Italo-American name of "Joe Vanotti" before conjugating it to his famous moniker "Jovanotti". The spelling Jovanotti is anglicised, the letter j almost never being used in Italian.


Il piu grande spetaccolo.. on ilmselgelt meie lemmik lugu autosõitude ajal! Tüdrukute jaoks on see soovilugu nr 1. Oh see lugu jääb nii kummitama


Thursday, April 14, 2011

18-25märts Eestis

Ma pole enda blogi korralikult Itaalia kohta kirjutanudki ning juba räägin sellest, kuidas Eestisse tulin. Irooniline, aga see selleks.

Ees ootas muidugi vägagi kiire nädal, sest nii paljude inimestega tahtsin kokku saada. Mitmeid ei näinud enne ära minekut ka, seega oli tõesti long time no see. Kahjuks päris mitmeid kalleid inimesi ei näinudki, aga see viga saab loodetavasti lähiajal parandatud! Praeguste plaanide järgi tuleb Eva mulle mai keskel/lõpul külla ning ma olen NII NII NII õnnelik selle üle. Tagasi saame ilmselt koos trippida, sest ma pean 31 mai ja 1 juuni eksamite pärast Eestis jälle olema. Seekord siis rahvusvahelised suhted ning sissejuhatus demograafiasse. Muidugi oleks olnud kergem ning odavam endale kevadsemestriks ka akadeemiline võtta, aga vajalikke eap-de jaoks on ainult 2-3 ainet sel kevadel vaja ära teha, seega mõtlesin, et miks mitte. Sügisel võtsin rohkem aineid, kuid siis ma ausaltöeldes ei mõelnud välismaale tuleku peale. Juuni algul tulevad mulle Sirly ja Sten külla, seega saame nendega ka väikseid trippe siin organiseerida. 15juuli-15 august oleme perega Algheros mereääres ning mul siis pikad päevad lastega, seega kui keegi soovib mind külastada, siis palun enne seda.

East-Midlands-Tallinna lend oli mul üks mõnusamaid ryanairi lende ilmselt. Lennuk oli üsna tühi ning pärast hommikust shopingutuuri linnas oli tore vaikses lennukis puhata ning õhtuks energiat koguda. Ma armastan õhkutõusmisi ning maandumisi, seega on lendamine minu jaoks fun.

Esimese asjana helistasin kohe emale, nii hea tunne oli rääkida. Jällegi pean ma tunnistama, et ma pole just parim kontakteeruja, seega sel ajal olid meie skype kõned üsna harvaks muutunud.
Oma Tallinna korteris tabas mind taaskord karm tudengielu reaalsus, sest kõik järgijäänud toiduaineid viskasin enne Itaaliasse kolimist minema. Goodbye tervislikud salatid ,mida ma siin Itaalias kokkan ning welcome 5minuti pakisupp.

Tunnikese kiirelt toimetamisi ning juba olingi ülikoolis, TLÜ Kevadpeol. Ma olin tol hetkel ainult pea kaks kuud Itaalias ära olnud, kuid ma ei oska kirjeldada seda tunnet kui ma enda kõige kallimaid kursakaaslasi nägin! Me oleme teadnud teineteist septembrist, kuid sellest ajast mitu kuud igapäevaselt koos olnud, palju ühiseid üritusi ning istumisi...Tunne, et oled neid teadnud pea terve oma elu. Sirly ja Merilin jooksid mulle Terra maja koridoris vastu ning ma oleks ausalt öeldes nendest kallistustest pea pikali kukkunud! Sten ja Jonatan olid vähe rahulikumad, aga see oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiii hää hetk.

Pidu oli kümne ajal üsna rahulik juba ning inimesi ei olnud palju, kuid selle peale ma üldse ei mõelnudki. Nägin oma kursakaid ning ka teisi riigiteadlasi ning kõik olid: "Birgit, ooooooooooooh, itaalia tüdruk, millal sa tagasi tulid?!? Kaua Eestis oled?? Misasja, juba järgmine reede tagasi, nii vähe?" +oi kui palju kallisid. Pillekest nägin ka viivuks, kuid oleks tahtnud palju rohkem jutustada!

Muidugi ei puudunud tüüpilised Minu ja Matu "suhte" naljad, mis algasid tegelikult juba septembris. Vaikselt juba tundsin puudust nendest naljadest, ohh nii tore nii tore!

Meie kallis Matuuuuuuuuuuuu!

Jonataniga!

My girls! Sirly, Merka, Reine

Stennu ja Sirlyga!

Õhtu edenedes läksime muidugi riigiteadlaste lemmikpaika-Suur Karja. Nimetas sai päris palju koos tantsitud, mõned kaod olid meil muidugi ka. Uued tutvused + nägin üle mitme aasta juhuslikult Tiiut ja Dorist, uskumatu! Nägin lennujaamast Tallinna koju sõites vana tuttavat Stenni ka. Eestis oleku jooksul oli nii palju juhuslikke kokkusaamisi, mis on muidugi väga positiivne.

Minu telefoniaku otsustas muidugi enne takso tellimist tühjaks saada, aga uued tuttavad aitasid mind hädast välja. Üks asi, mis minu jaoks nii imelik tundus oli lumi!! No tõesti, nii külm oli kogu selle aja jooksul. Tegelikult olid isegi kerged +kraadid, aga ma ei kujuta enam küll ette, kuidas te kõik vahepealse -30 üle elasite!?!

Paar tundi magamist on juba trippides tavaliseks saanud. Suutsin muidugi alles 6hommikul magama minna ning 12 tõuse ja sära meetodil uut päeva alustada. Õhtul ootas ees Rando ja Angeelika sünnipäev, kus oli võimalus veelgi rohkem riigiteadlasi näha, seega lucky me!
Sõitsime Karini autoga ringi ning lõunasime vanas heas Räägu pesas. Old good memories! Praegugi muigan nende kunagiste linnu tee seikluste peale, mis meil kunagi Kariniga olid. Uskumatu, et sellest juba nii palju aega on möödas. Miss you honey! Tol hetkel oli mu tõeline unistus Tallinna kolimine, et koguaeg enda sõbrannasi saaksin näha. Paljud inimesed Haljalast arvasidki, et ma Tallinnas elan ning seal koolis käin, sest mind ei olnud seal kunagi näha ning suhtlesin inimestega minimaalselt...igastahes, pikk lugu.

Kristiines Kariniga kingitust otsides avastasin maksmisel muidugi, et mu Eesti pangakaart ei tööta, nimelt oli see blokitud. Õnneks oli mul piisavalt sularaha, et järgmisel päeval endale bussipilet koju osta. Ei kujuta ette ka, mis see teenustasu Itaalia kaardiga maksmisel oli ning raha välja võtmisest ei taha mõeldagi(seda õnneks ei pidanud tegema).

Sünnipäevapidu oli vägagi kihvt! Arvan, et asjaosalised jäid ise ka rahule. Tõesti tundsin ennast kui kolmanda sünnipäevalapsena, sest nii hea oli sõpru näha..järgmine kord siis juunis ehk. Angeelika nägi muidugi vapustavalt kaunis välja(like like your new haircut!) ning Randoga naljatamisi igatsesin muidugi ka. Aitäh teile kallikesed!


Riho naistega


Oma kaunitariga!

Pühapäeva hommikul jõudsin ilusti Haljala, kus ootasid mind kodus ema, Anett, Miisu, Ruts ja Meelis.
Oma kullakalli õe Anettiga!

Ann oli muidugi enda uute asjade pärast elevil ning nüüd kuulsin ka emalt, et vennake jäi oma asjadega rahule. Viimati nägin ema ja õde nädal enne mu Itaaliasse tulekut, jaanuari keskpaigas, polnud küll kaua aega möödas, aga väga hea meel oli neid näha. Läksime lõunal tädi sünnipäevale Rakvere, seega terve päev möödus pere seltsis. Pusisin natuke ka lennuaegade vaatamisega, kuid jõudsime siiski selgusele, et liiga keeruline on neil pea viiekesi mulle külla tulla. Mugavam variant on minna lihtsalt puhkusereisile ning Türki nad minemas ongi; 28mai-4juuni, TÄPSELT sel ajal kui mina Eesti tulen. Jõuan päev hiljem ning lahkun ilmselt päev varem, sest pean mitu lendu tegema ning ehk nv mingit uut ja huvitavat linna avastamas(Edinburgh, Barcelona.?!veel ei ole seda parimat lennuaegade versiooni veel leidnud). Järgmine kord Eestisse tulla on ehk oktoober või üldse jaanuar, seega andke aga teada ning saame kokku!

Esmaspäeval suutsin enda pangakaardi jama siiski pooleldi lahendada ning kaameraostuks raha välja võtta, sest pin kood on meelest läinud ning uut pangakaarti poleks mõtet olnud tellida, kasutan niigi Itaalias oma Itaalia Banco di Credito Sardo mastercard`i. Haljala-Rakvere bussis nägin Liisukest, kes on nii ilusaks preiliks sirgunud! Jutustasime Triinuga mitu tunnikest art cafes, mis tekitas järjekordselt vana hea nostalgiatunde ning minu kossukirge jagava sõbranna Piretiga Pihlakas. Viimati nägime üksteist vist augustis kui TTÜ-s U16 kossukoondise mängu vaatamas käisime, uskumatu kui kaua polnud näinud?! Vennal oli järjekordne korvpallitrenn(6xnädalas tegelikult) ning tulime koos tagasi.

Teisipäeval käisime ema ja õega Haljala vanemal ja vanaisal külas. Venna 1.5aastane koer Becky sai 8koerakutsikat, kes olid selleks päevaks alles nädalased, seega ootasid juba nende nägemist. Praeguseks on kõik ära antud, kuid ootan venna käest pilte :). Kohvitasime ning tõin neile Hispaania ja Sardiinia maiustusi ning printisin ka oma järgmised lennupiletid välja(mis on ilmselgelt vägagi vajalik toiming). Suutsin selle plöga ja lume-jää segus kukkuda, et terve mu üks pool oli muidugi märg. 8aastane õde sai muidugi väga naerda kui ma lõpuks ema käest kinni hoidsin, sest minu Itaaliast ostetud saapad ei olnud ilmselgelt mõeldud sellisteks ekstreemseteks ilmastikutingimusteks. Jäin siiski ellu ning tagasi saime õnneks autoga, kuigi see tee on ainult 1km, oli seda võimatu läbida.

Käisime veel Annely juures jutustamas ning Kärt oli tal tol hetkel ka külas, seega plaanimatult nägin veel mitmeidki häid tuttavaid.
Ema tegi mu lemmikut kartuliputru seenekastmega ning valmistasime koos ka kass arturi kooki, jõime koos siidrit ja jutustasime, ega iga päev tütar Itaaliast koju ei tule :).

Kolmapäev oligi aeg juba Tallinna tagasi minna, sest neljapäeval pidin paar tähtsat asja korda saatma. Õnneks pidi ka Triin kooli tõttu Tallinna minema, seega läksime koos bussiga, mis andis meile koosolemiseks veel lisatunnikese.

Ostsin endale VIIMAKS kaamera, sain vägagi hea pakkumise.. kuid nii mitmed teist teavad ka sellest müstilisest 20euro kaotamise loost, mis jättis sellele päevale natuke negatiivse maigu. See ei ole küll nii üüratult suur summa, kuid 300krooni pole just kõige toredam lihtsalt müstiliselt ära kaotada. Läksin kaamerat ostma, aga ülejäänud raha oli kõik sularahas rahakotis(teekond oli ainult bussijaam-viru keskus),samuti kontrollisin müüjale andes üle, kuid üks 20eurone rahatäht oli lihtsalt puudu. Sain oma kallikese Grethega kokku! Oh nii kallis nii kallis! Esimesed pildid siis mu uue kaameraga :), täitsa omad!

Gretzuga!
Niii palju lund! +2 kraadi oli minu jaoks juba nii külm

Nagu varem öeldud, ajasin neljapäeva hommikul ja lõunal paar asja korda ning siis oli aeg mõningaid kullakesi näha! Jooksin Gretega juhuslikult kokku Zaras, jutustasime Kätuga kohvikus, Marit nägin küll pool tunnikest Solarises ning Riinuga istusime samuti hubases vanalinna kohvikus.
Mariga!
Kirjutasin veel viimase couchrequesti CS-s, sest polnud veel neljapäeva õhtuks endale ööbimist leidnud(arvutit ega interneti mul ka polnud Tallinnas, seega saatsin kirjad esmaspäev-teisipäev Haljalas ja neljapäeval Riinu arvutiga). 24h enne Trevisosse jõudmist ei teadnud, kus ma ööbin. Ema oli juba üsna murelik, sest et kuidas ma saan nii piletid osta..aga kuidagi tagasi Sardiiniasse oli vaja saada, selleks tuli 2ööd Treviso lennujaama lähedal veeta. Õhtul itaalia simkaarti tsekkides sain õnneks sõnumi, et üks Francesco saab mind võõrustada ning reede-laupäeva suhtes enam muret ei olnud. Kätu tahtis peole minna ning lõpuks veetsimegi neljapäeva õhtupooliku Hollywoodis, kus sai korralikult tantsida ja tuttavaid näha. Pole probleemi, et reedel läks 12.00 lennuk Düsseldorfi :). Next stop- Treviso ja Veneetsia!




Wednesday, April 13, 2011

Nottinghamis, Inglismaal 17-18märts

Tegelikult algas mu väike tripp Eestisse juba kolmapäeva õhtul 16märts. Mu lend AlgherostGironasse oli 22.15 ning jõudsin sinna täpselt enne südaööd. Mul oli esimene kord lennujaamasööbida, sest poleks mõtet olnud lennujaamast väljuda ning linna minna.Minu lend East-Midlandsi oli neljapäeval natuke enne 12-st, seega oma päris mitu mitu tundi pidin lennujaamas veetma. Kirjutasi ligi 3 A4 oma kolmapäevastest seiklustest täis, sest see päev ei olnud mulle just parim. Feil feili otsa. Praeguselle ümberkirjutamiseks aega ei taha raisata, kuid olin vägagi õnnelik, et lennujaama lõpuks sain. Ühistransport ja mina ei olnud tol päeval just parim kooslus.

Muidugi oli kahju just kolmapäeva õhtul lahkuda, sest järgmisel päeval oli Itaalia jaoks vägagi tähtis päev. Nimelt möödus 17.märts 150 aastat ühendatud Itaaliast ning toimusid suured pidustused.

Õnneks polnud lennujaamas väga palju inimesi ning sain terve rea 4tooli enda valdusesse. Minu kõrval magas üks naine oma ligi 5 aastase tütrega. Ootasid samuti enda hommikust lendu(neil muidugi tunde varem kui mul). Üritasin oma asjadest täis käekotti nö padjana kasutada, kuid väga pehmeid asju seal just ei olnud, seega ei tahtnud see üritus väga õnnestuda. Siiski sain vahelduva eduga natukenegi magada. Ehk 2-3 tundi tuli ikka ära. Lennujaamas muidugi tuled öö läbi põlesid, raadiost kostis vali muusika, puhurite mürin ning koristamismasinatega tädid tegid öösel lennujaama puhtaks. Pole just kõige mugavam algus enda 11 päevaseks reisiks, kuid ei olnud ka midagi hullu.

10ajal ootasin boardingu värava juures juba oma lendu ning nägin, kuidas üks mees ei pääsenudki lennule. Ryanairi lend Sevillasse, mitu korda jooksis alla korrusele tagasi, sest mingi probleem vist piletitega. Kahel sõbral oli sama probleem, kuid nemad siiski lennule said, sest saabusid varem tagasi. Ma olen tõsiselt õnnega koos olnud, et mul mingisugust probleemi ryanairiga olnud ei ole, kuigi ma nendega päris palju lennanud. Lend kestab tavaliselt mul 1-2 tundi(pikematel ka 3), siis tõesti ei ole vaja mul mitu mitu korda kallimaid pileteid osta, et mugavamalt lennukis istuda ning ehk ka kerget snäkki lennukis saada. Alghero-Girona-East-Midlands-Tallinn reisil läks mul lennupiletite peale nt 34 eurot.

Enne oma lendu olin ma muidugi juba õhinal, sest järjekorras olid peamiselt inglise pensionäridest turistid, kes muidugi selle kihvti aktsendiga rääkisid. Ma olen päris mitmetes rahvusvahelistes laagrites käinud, kuid mitte kunagi pole ühtegi noort Inglismaalt olnud. Väiksest peale olen tahtnud Londoni minna. Nottinghami muidu selle suurlinnaga võrrelda ei tasuks, kuid vähemalt olen natukene juba kohalike inimestega tutvunud ning esmamulje Inglismaast kohaliku väikelinna näol on mul olemas.

Nottinghami asukoht kaardil

Lennujaama jõudes võtsin esimese asjana raha välja, sest Nottinghami saamiseks pidin endale bussipiletid ostma. Euroga pole seal parakult midagi teha, nii harjumatu kui see ka pole. Ohh, kuidas mulle täitsa meeldis Inglise nael. Nii paberraha kui ka mündid. Müntide kuju oli juba teistsugune ning jättis kuidagi väärikama mulje. Eurode välimus on liiga nö masstellimus, mulle selle raha välimus väga ei meeldi.

Muidugi ei olnud mulle veel kohale jõudnud,et ma Inglismaal olen, sest unustasin ära, et bussiuks on üldse teisel pool. Läksin siis ringiga ning proovisin teha nägu, et seda ei juhtunud :D.
Sõit kestis 40-50 minutit ning edasi tagasi 8naela pilet. Tallinnast pole East-Midlandsi üldse kallis minna, soovitan seda lihtsalt nädalavahetuseseks shopingureisiks. Londonisse minek tuleks muidugi palju palju meeliülendav, kuid muidugi üldiselt kallim ning seal läheb juba linna avastamise peale kindlasti rohkem kui nädalavahetus.
Bussis tahtsin Jordanile(CS võõrustaja) sõnumit saata, et olen juba linna poole teel, kuid miskipärast mu telefon ei tahtnud seda ära saata. Küsisin ees istuvalt mehelt nõu, kas vaja lisaks mingit suunakoodi. Kui ma ikka ei saanud, siis ta hakkas kohe lahkelt oma telefoni pakkuma, et ikka ühendust saaksin võtta ning et hätta ei jääks. Uskumatu kui sõbralikult seal inimesed ikka olid, hiljem järgmisel päeval Jordani ja Anotnia juurest kesklinna kõndides vajasin abi, kuhu poole minna ning üks tüdruk oli kohe nõus mind aitama ning jalutasime 5-10 minutit jutustades koos linna.

Jordan tuli mulle bussipeatusesse vastu ning alustasime väikse jalutuskäiguga linnas. St.Patrick`s day tõttu oli kesklinn Nottingham eye ümbruses rohelisse riietatuid inimesi täis ning esinejate jaoks oli lava. Ausaltöeldes, ei saanud ma algul sellest aru, miks see nii on, kuid Jordan seletas mulle, et täna on neil püha. Tegelikult on see Iiri püha, kuid ka seal tähistatakse seda.
Saint Patrick's Day is a religious holiday celebrated internationally on 17 March. It commemorates Saint Patrick (c. AD 387–461), the most commonly recognised of the patron saints of Ireland, and the arrival of Christianity in Ireland] Saint Patrick's Day was made an official feast day in the early 17th century, and has gradually become a secular celebration of Irish culture in general.

The day is generally characterised by the attendance of church services,wearing of green attire (especially shamrocks), and the lifting

of Lenten restrictions on eating and drinking alcohol,which is often proscribed during the rest of the season.




Läksime ühte hubasesse kohvikusse ning jutustasime seal päris pikalt. Ta on paar aastat minust vanem ning on kohalikus ülikoolis oma bakalaureust geograafia alal lõpetamas. Mul oli muidugi hiljem hea meel ta tüdruku ja majakaaslastega ka tutvuda, sest tegemist on tõsiselt toredate ning huvitavate inimestega. Muide, Jordan ja Antonia on isegi Eestis käinud! Muidugi on nad reisinud ka Aasias, Aafrikas, Ameerikas. Kõik see lugude kuulamine võttis silma eest kirjuks. Couchsurferitega tutvudes pean tõesti tunnistama, et mina pole justkui mitte kuskil reisimas käinud.

Ma polnud KAKS kuud õiget kohvi joonud. Ohh kui hea tunne oli taas seda teha! Muidugi mul pole midagi espressode ja cappucinode vastu, aga ma olen harjunud jooma mitu suurt tassitäit kohvi päevas ning see on vist kõige suurem probleem, mis mul Itaalias elades harjumist võttis.

Esimene asi, mida ma kohe kahe riigi erinevustes märkasin oli see, et Itaalias poodi, kohviku või kuskile asutusse sisendes tervitatakse klienti ning klient teenindajaid. Nii tore on nt poodi minna ning lihtsalt omavahel naeratada ning Ciao! Buongiorno/Buonasera väljendeid vahetada. Hiljem muidugi Ciao/Arrivederci! Inglismaal sellest kohvikust lahkudes ütlesin teenindajale goodbye, aga vastutasuks oli täielik vaikus. Lihtsalt üks vahemärkus, mis silma hakkas.

Hiljem läksime tema majja ning mul oli au juua teed piimaga. See oli muidugi naljakas vaatepilt, kuidas ma kõndides aga autodesse vaatasin, sest kõik on ju teistpidi. Jordan muidugi muheles omaette. Ma ei tea miks, aga neil on söögitoas kell ka peegelpildis olevate numbritega. Mu esmane reaktsioon oli muidugi selline, et mis teil on siin kellad ka tagurpidi, ei ole varem sellist asja küll kuulnud, aga mu lohutuseks oli see lihtsalt erandjuhtum(juba enne nende sissekolimist omaniku poolt).

Kokkasime koos maitsva pasta valmis ning magustoiduks briti karamellipuding jäätisega. Mmm, ma pole kunagi varem sellise maitsega pudingut söönud, aga see oli tõsiselt hea.

Õhtuks oli meil kutse ta sõprade juurde, sest oli siiski Iiri püha. Minek oli nende majakaaslase tüdruku juurde, kelle vanemad on Iirimalt. Õhtu möödus niii toreda seltskonnaga, vesipiibu ning iiri laulude saatel. Nii kahju, et mul tol ajal veel kaamerat ei olnud, kindlasti oleks saanud nendest kahest päevast endale toredaid mälestusi.

Ma pean selle kindlasti ära märkima, et nii hea oli soojas ja vaikuses õiges voodis 8h tundi magada. Uinusin silmapilkselt ning ärkasin äratuskella peale. Varem mõtlesin, et lähen kohalikku nö kindlust ja seal asuvat kunstigalleriid külastama, kuid nende arvates pole see nii midagi erilist, seetõttu suundusin kümne ajal kesklinna poole. Hommikusöögiks tüüpiline inglise hommikusöök: taas teed piimaga, mis mulle isegi üllataval kombel meeldima hakkas, ning röstitud sai mustika- ning maasikamarmelaadiga. Jordan lahkus juba varem, sest pidi toimetuste tõttu ära minema ning peatselt jätsime ka Antoniaga hüvasti. Rääkisime veel nende edasistest plaanidest ning Itaaliast. Kutsusin neid Sardiiniasse ka, mis võib-olla võib ka täide minna, sest pärast kevadest lõpetamist lähevad nad nüüd pikemaks ajaks reisima.

Jalutasin ringi kesklinnas ning taas pidin tõdema, et miski mind Inglismaa juures köidab. Väljas oli mõnus kevadilm, nii 12-13 kraadi ehk sooja. Muidugi ei anna sel ajal Sardiinias olnud ilmaga võrrelda, aga ma tundsin ennast seal nii hästi.


Muidugi tegin teoks muidugi ühe shopingutuuri. Noo vähe ei võtnud need hinnad mind Primarkis ahhetama. Ostsin sealt suvekleidi, sinise kampsiku, pruunid saapad,suvesandaalid mõnusate värvidega, vennale särgi, kaks käekotti, rahakoti ning päris mitu paari ehteid. Vb midagi veel, aga kokku läks nii 56 naela. Riietele ma veel väga tähelepanu ei pööranud, sest tahan suve algul Barcelonasse minna ning seal endale suveks riideid osta.




Mu käekott oli juba pungil ning need lihtsalt poleks ära mahtunud. Muidugi võtsid saapad ja mõned asjad veel tohutult ruumi, et lõpuks lennujaamas ei läinud mul käekoti lukk ühestki otsast kinni. Põdesin oma pagasi pärast palju, sest 3 lendu oli ees ning kaalus shopingu tõttu pea 12 kilo, aga kõik oli lõppude lõpuks korras ning sinna kasti sisse mahtus ka kui Veneetsias seda kontrollis näitama pidin.

Pärast shopingut oli mul natuke veel aega ning lõunatasin Nottingham eye juures oleval pingil, nautisin sealt vaadet linnale. Muidugi paistis ka päike ning üldse oli väga mõnus. Kohalikud inimesed käisid juba nii kevadiselt õhukeselt riides, seega oli tõeline kevade tunne. Enne lennujaama minekut nautisin veel Starbucksi kohvi ning käisin läbi HM, Topshop jne poekesed, sest aega veel oli, kuid midagi enam osta ei saanud.

Reedene päev kujunes täitsa shopingutuuriks, aga kultuuri pool sai nüüd sel nädalavahetusel Firenzes ja Pisas käies kuhjaga tasa tehtud. Lend Tallinna oli 16.30 ning ajavahe tõttu jõudsin Eesti enne üheksat õhtul. Järgmine postitust juba Eesti kohta!

B.

12-13 märts

Ciao ciao üle pika aja! Proovin nüüd mitmete uute postitustega enda viimast kuud kokku võtta. Nii paljust on kirjutada ning eks see viga ole mu iseloomus ka, sest olen üldiselt "kõik või mitte midagi" mõtlemisega. Eks see tegi mulle karuteene ka keskkooli hinnete osas, sest tahan oma töö korralikult ära teha või siis vastasel juhul kui aega või tahtmist pole, jääb mul üldse tegemata. Olen otsinud sobivat hetke, et kõik kirja panna, kuid peas on ikka enda to do listi ülesanded ning olen teiste asjadega tegelenud või siis lihtsalt puhanud. Samuti olen ma tegelenud kooliasjadega, reisinud ning kahjuks ka vägagi halb sündmus perekonnasiseselt. Praegu on aga vägagi sobiv hetk, sest tänane koolipäev on juba läbi, ilm on üsna pilvine ning mul on paar tunnikest vaba aega. Ilusa ilmaga olen nädala sees enamjaolt oma rõdul või siis sõbrannadega väljas ning ei ole väga motivatsiooni toas istuda ning arvutis olla.

Ma tean, et palju kergem on tihti kirjutada, siis ei kuhju neid kirjutamata sündmuseid ega emotsioone, kuid ma proovin ennast tõesti parandada! Nägin just, et nii paljud on mu blogi igapäevaselt jälginud, kuid midagi uut ma kirjutanud ei ole. Kallikesed, andke andeks, et teile pettumust olen valmistanud!

Üritan nüüd oma mälu värskendada ning saate mu tegemistest teada.

12.märts oli lõpuks see päev kui meie kodus toimus ühine õhtusöök minu Erasmuse sõprade ja perega. Mu pere, kelle juures ma lapsehoidjana töötan, on väga huvitatud uutest rahvusvahelistest tutvustest, noorte inimeste mõttemaailmast. Päevane siesta aeg oli muidugi klassikaline kohvitamine Piazza d`Italial, kus nautisime ilusat päikselist ilma ning mõnusat seltskonda. Kõndisin 3 ajal kesklinna, et tüdrukutega kokku saada ning ma nägin oma ~15minutilisel teekonnal vist maksimum 10inimest. Kõik poed olid kinni ning inimesed olid juba töölt kodus puhkepausil ilmselt oma perega aega veetmas. Terves linnas elab ~130 000 inimest, mis pole küll palju, kuid siiski oli linn ikka väga tühi.

Mulle meeldib väljas käies cappucinot juua, sest espressot joon ma kodus. Tegelikult ei joo itaaliased cappucinot kunagi pärast lõuna- ega õhtusööki, ainult hommikuti. Kuid olgem ausad, tegelikult eelistavad nad ikkagi espressot.

Õhtul tegime perega ettevalmistusi õhtusöögiks, mis kujunes vägagi toredaks õhtuks. Mul läks ausaltöeldes lugemine isegi sassi kui palju erinevaid toite me proovisime ning mitu pudelit veini me ära jõime. Võib öelda, et kõike oli rohkelt.

Sardiinia karnevaliaegsed maiustused, mis meil ka magustoiduks pakutud olid(pilt internetist)

Külalisteks olid Neza ja Mateja Sloveeniast, Katleen Belgiast ning Asli Türgist. Meie õhtu lõppes ühe ajal, sest Neza pidi järgmisel päeval mägedesse minema sõpradega ning ta pidi varakult lahkuma. Muse tribute concert jäi ka ära, sest Tumbao suleti teadmataks ajaks probleemide tõttu. See asub täiesti südalinnas ning kohalikud elanikud olid politseile pideva lärmi tõttu päris palju kaebusi esitanud. Nii imelik, et pole seal nüüdseks juba kuu käinud, sest see oli nädalavahetustel meie päris tüüpiline väljas käimise koht.

Mu sõbrad ütlesid pärast õhtusööki, et mul on tõesti oma perega vedanud, sest nad on nii toredad inimesed. Perele meeldisid mu sõbrad samuti, ütlesid, et kui tahan, võin siin allkorrusel(diivanid, suur õhtusöögi laud, telekas ja dvd mängija jne, võimalus grillimiseks) filmiõhtuid teha või midagi organiseerida. Täna, 13 aprill, ongi järgmine rahvusvaheline õhtu meil siin. Ajaliselt ei saanud varem midagi organiseerida, kuid täna sobis. Peatun sellel hiljem pikemalt. Ilmselgelt olin ma pärast seda õhtut õnnelik, sest vastastikuselt klappisid mõlemad pooled väga hästi ning vestluse käiguse saime päris palju huvitavaid teemasid arutada.

Pühapäevaks olid meil samuti plaanid, seega 8tundi ilusti aega välja puhata ning jälle midagi huvitavat kogeda. Katleeniga on meil kokkusaamise punkt väike Sisa, mis on siis natuke üle kümne minuti meie majast. Roberto(minu ja Mateja ühine tuttav; tean teda Giuseppe kaudu) viis meid Uri külasse, kus toimus Sagra del carciofo 2011, ehk artishoki kohalikud pidustused(laat, live bänd, traditsioonilistes riietes etteasted).



Katleen, Roberto, Mina, Asli(Mateja pildistas)

Samuti olid seal Roberto sõbrad, kellest paljud olid siin ülikooli korvpallimeeskonnast. Oh kui hea tunne oli pikki inimesi näha, muidugi oli kihvt see, et nad mängivad kossu.Ma tean, et see kõlab naljakalt, kuid ma räägin tõsiselt. Ei pea ennast väga nüüd üüratult pikaks, 1.75 on selline keskmine, kuid siin on oi kui paljud kohalikud minust kõvasti lühemad.. nii keskealine koolidirektor, ülikoolikaaslased ning ka paljud teised. Sel päeval sain ma aru, oi kui väga ma igatsen korvpalli. Lihtsalt mängudel käia ning kõike sellega seotud. Oma vana tuba Haljalas, mis oligi minu seal olles tohutult paljude korvpallipostrite ja piltidega kaetud( nüüd siis 8 aastase õe poolt Hello Kitty piltidega asendunud, hehe).

Veetsime aega kohalikke traditsioone jälgides, pubis muidugi veini juues(jah, pühapäeva päeval kell 2 on see täiesti tavaline), proovisime artishoki täidisega ravioole. Artishok on vägagi tüüpiline Sardiiniale ning neile meeldib seda väga süüa. Toorelt ma seda ise ei eelista, kuid sain seda restoranis ahjus koos juustuga valmistatult ning see oli päris hea.

Seda päeva võib võrrelda nt Eestis kohaliku külasimmaniga, kuid minu jaoks oli imestust tekitav asjaolu see, et pidustustele oli tulnud ka väga palju noori. Muidugi ei puudunud ka väikeste lastega pered, kohalikud ning vanemad inimesed. Terve küla justkui elas, usun, et tavaliselt on seal üsnagi vaikne ning rahulik elu. Õhtul toimus selle sama pubi välisterrassil live muusikaga esinemine, mis kestis meie õnneks ligi 2 tundi. Esinejaks oli ligi 23-25 aastane noor kutt, kellel oli väga väga hea hääl. Nime kahjuks ei tea ning ilmselt oli ka nn amatöör, aga tema esitatuid laule kuulaks veel ja veelgi. Muidugi oli ka silmailu piisavalt ;).

Järgmisel nädalal pidin juba Eesti tulema, seega oli tol päeval toimund laat minu jaoks ideaalne. Sain väga ilusate Sardiinia piltidega raamatu ainult 2 euri eest ning ostsin oma perele veel mandlimaitselise torrone, mis on tüüpiline Sardiinia maiustus

Torrone


B.