Eellugu

Kallid sõbrad ja tuttavad! 27jaanuar tegin teoks mõnele ehk ootamatu otsuse. Sel päeva oli mul lend Tallinn-Bergamo(Milano)-Rooma-Alghero. 27jaanuar oli päev, mil kolisin aastaks Itaaliasse.

Vaade lennukist

Sellele otsusele eelneb muidugi ka nö eellugu.
Algselt hakkasin mineku plaane tegema juba keskkooli viimases klassis kui tahtsin enne ülikooli minna aastaks USA-sse au pairiks. Oktoobris 2009 läksin selle nimel isegi autokooli(olin eelnevalt surmkindel, et lube ma ilmselt üldse ei tee) ning sain sellega peaaegu ühele poole detsembris. Vähemalt ma nii ma lootsin..Tahtsin ära minna augusti esimesel nädalal, just pärast kolme ja poole nädalast Belgia lionsi laagrit. Nii see kahjuks aga ei läinud, sest põrusin sõidueksamil ning lõpuks sain enda load kätte alles enne lõpukirjandit. Pärast seda sain ma lõpuks agentuurile enda vajalikud paberid anda ning nad said mind programmi täieõiguslikuks liikmeks lisada ning pereotsingud võisid alata.
Ootamatult tuli pärast rõõmusõnumit aga pikk vaikuseperiood, kus ma ei saanud agentuurilt ühtegi perematchi.

Õnneks ei olnud ma maha matnud ka ülikooli minekut, olin ju oodanud seda juba alates seitsmendast klassist. Küll plaaninud ajakirjandust õppima, ajalugu, isegi näitlemisehuvi. Ühiskonnaeksami tulemuseks oli edukalt 94punkti, seega salamisi siiski lootsin RE kohast. Teised eksamid läksid oodatust halvemini, kuid 17august helistati mulle, et olen saanud Tallinna Ülikooli riigieelarvelisele kohale. Riigiteadustes muidugi. See oli parim sünnipäevakink! Kaks päeva hiljem oli nimelt mu sünnipäev.
Ülikool oli muidugi kihvt! Olin enda toreda 122liikmelise kursuse kursusevanem, kuulusin üliõpilasnõukogusse, osalemised Eesti Euroopa Liikumise seminaridel ja konverentsidel ning nii mitmedki teised tegevused ja huvid. Aktiivsus on alati mind üheks iseloomustavaks sõnaks olnud.

Oktoobri lõpul sain uue kirja USA agentuurilt, nimelt kirjutati, et mulle on leitud pere Washington DC-s ning mineku kuupäev oleks juba detsembri algus. Tegu oli muidugi ülikooli vahenädalaga, kus mul oli kaks arvestust ja üks eksam, seega ajastus oli "perfektne". Selle asemel, et õppimislainel olla, uurisin igasugu asju USA kohta ning oma mineku võimalusest. Õnneks läksid arvestused hästi ning eksam tuli A, seega läks kõik õnnelikult, kuigi mu keskendumisvõime oli nullilähedane.

Enne kirja saamist olin lapsehoidjaks mineku enda mõtetest juba eemaldanud, sest tahtsin keskenduda ülikoolile ning kõigele sellele kaasnevale. Kuid sellest kirjast edenes kõik lumepalliefektina edasi. Fb-is sai see USA teema küllaldaselt kommentaare ning vastakaid arvamusi, ehk mäletate.
Selle perega midagi edasi siiski ei saanud ning pärast mitmeid samasuguseid kirju erinevatelt peredelt, millest siiski 100% kindlust ei olnud, leidsin juhuslikult netilehekülje, mille kaudu sai endale pere otsida. Tegemist ei ole agentuuriga. Iseendalegi on üllatav, et ma varem selle peale ei tulnud, et ise endale pere otsida. Ilmselt olin USA plaanist liiga pimestatud ning isegi ei mõelnud Euroopa peale.

http://www.aupair-world.net/index.php/ . Veebileht, mille kaudu leidsin endale pere(d).

Juba esimestel päevadel leidsin endale selle kaudu sobiva pere. Algselt oli variante ka Austriasse ning Sveitši, kuid lõpuks otsustasin siiski Itaalia kasuks. Mul on erinevatest laagritest mitmeid tuttavaid ka Itaalias, kuid ma ausaltöeldes ei teagi, mis need põhjused olid, et Itaalia valisin.
Leidsin endale pere Milano lähedale, 40km sellest linnast, nimelt Varesesse. Meie Eesti korvpallur Kristjan Kangur mängib ka seal korvpalliklubis. Suhtlesime 2 kuud skypes ning 16-19detsember käisin neil külas. Tegemist on väga väga toreda perega. Vanemad on 36-40 ning kaks tüdrukut on vanuses 3-7. Imearmsad lapsed!
Pereisa ostis juba pileti mulle 27jaanuariks ka ära detsembri lõpul. Jaanuari algul siiski selgus, et ärireiside tõttu(tal on oma firma) on itaalia keelt mitte rääkiva lapsehoidja nö palkamine natuke liiga keeruline. Lapsed on tihti vanavanematega ning ka emaga. Igastahes, see on pikk jutt. Tegid ettepaneku mul tulla kevadel või siis suvel. Nüüdsed plaanid on sellised, et 22 august kolin Varesesse ning olen nendega jõuludeni või siis uue aastani.

Kirjast toibununa hakkasin endale kiiresti uut pere otsima, sest mineku soov oli siiski suur. Leidsin järgmisel päeval endale pere Sardiiniasse, kõik klappis, paari päeva pärast kinnitasime ära ning siis sain juba lennupiletid. Pilet Bergamosse oli mul juba olemas, seega lendasin sealt edasi AlItaliaga Rooma ning õhtul koos pereisaga Algherosse(40km mu kodust).
Olen siin elanud juba üle kuu ning mulle tõesti meeldib! Siit saate ehk aimu, kus ma siis täpsemalt elan:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sassari

Kevadel võtan 3 ainet ülikoolist ning sügissemestril olen akadeemilisel puhkusel. Ehk õnnestub mõni seminarideta aine võtta, et siis jaanuarikuu eksamiperioodil neid teha. Plaanis oli muidugi samal ajal lõpetada, mis eeldab tohutult õppimist 2.aasta teisel semestril(2012 kevad) ning kolmandal aastal. Sellest sügisest olen ametlikult teisel kursusel, sest vajalikud EAP-d tulevad täis. Eks näis, kas lõpetan hiljem või, kuid kindel on see, et kooliga ma jätkan!

Kallid kursakaaslased Angeelika, Riho, Sirly ja Sten tulid ka lennujaama ning eelneval nädalal toimusid mitmed kokkusaamised sõpradega.



Teie Birksu