Nottinghamis, Inglismaal 17-18märts

Tegelikult algas mu väike tripp Eestisse juba kolmapäeva õhtul 16märts. Mu lend AlgherostGironasse oli 22.15 ning jõudsin sinna täpselt enne südaööd. Mul oli esimene kord lennujaamasööbida, sest poleks mõtet olnud lennujaamast väljuda ning linna minna.Minu lend East-Midlandsi oli neljapäeval natuke enne 12-st, seega oma päris mitu mitu tundi pidin lennujaamas veetma. Kirjutasi ligi 3 A4 oma kolmapäevastest seiklustest täis, sest see päev ei olnud mulle just parim. Feil feili otsa. Praeguselle ümberkirjutamiseks aega ei taha raisata, kuid olin vägagi õnnelik, et lennujaama lõpuks sain. Ühistransport ja mina ei olnud tol päeval just parim kooslus.

Muidugi oli kahju just kolmapäeva õhtul lahkuda, sest järgmisel päeval oli Itaalia jaoks vägagi tähtis päev. Nimelt möödus 17.märts 150 aastat ühendatud Itaaliast ning toimusid suured pidustused.

Õnneks polnud lennujaamas väga palju inimesi ning sain terve rea 4tooli enda valdusesse. Minu kõrval magas üks naine oma ligi 5 aastase tütrega. Ootasid samuti enda hommikust lendu(neil muidugi tunde varem kui mul). Üritasin oma asjadest täis käekotti nö padjana kasutada, kuid väga pehmeid asju seal just ei olnud, seega ei tahtnud see üritus väga õnnestuda. Siiski sain vahelduva eduga natukenegi magada. Ehk 2-3 tundi tuli ikka ära. Lennujaamas muidugi tuled öö läbi põlesid, raadiost kostis vali muusika, puhurite mürin ning koristamismasinatega tädid tegid öösel lennujaama puhtaks. Pole just kõige mugavam algus enda 11 päevaseks reisiks, kuid ei olnud ka midagi hullu.

10ajal ootasin boardingu värava juures juba oma lendu ning nägin, kuidas üks mees ei pääsenudki lennule. Ryanairi lend Sevillasse, mitu korda jooksis alla korrusele tagasi, sest mingi probleem vist piletitega. Kahel sõbral oli sama probleem, kuid nemad siiski lennule said, sest saabusid varem tagasi. Ma olen tõsiselt õnnega koos olnud, et mul mingisugust probleemi ryanairiga olnud ei ole, kuigi ma nendega päris palju lennanud. Lend kestab tavaliselt mul 1-2 tundi(pikematel ka 3), siis tõesti ei ole vaja mul mitu mitu korda kallimaid pileteid osta, et mugavamalt lennukis istuda ning ehk ka kerget snäkki lennukis saada. Alghero-Girona-East-Midlands-Tallinn reisil läks mul lennupiletite peale nt 34 eurot.

Enne oma lendu olin ma muidugi juba õhinal, sest järjekorras olid peamiselt inglise pensionäridest turistid, kes muidugi selle kihvti aktsendiga rääkisid. Ma olen päris mitmetes rahvusvahelistes laagrites käinud, kuid mitte kunagi pole ühtegi noort Inglismaalt olnud. Väiksest peale olen tahtnud Londoni minna. Nottinghami muidu selle suurlinnaga võrrelda ei tasuks, kuid vähemalt olen natukene juba kohalike inimestega tutvunud ning esmamulje Inglismaast kohaliku väikelinna näol on mul olemas.

Nottinghami asukoht kaardil

Lennujaama jõudes võtsin esimese asjana raha välja, sest Nottinghami saamiseks pidin endale bussipiletid ostma. Euroga pole seal parakult midagi teha, nii harjumatu kui see ka pole. Ohh, kuidas mulle täitsa meeldis Inglise nael. Nii paberraha kui ka mündid. Müntide kuju oli juba teistsugune ning jättis kuidagi väärikama mulje. Eurode välimus on liiga nö masstellimus, mulle selle raha välimus väga ei meeldi.

Muidugi ei olnud mulle veel kohale jõudnud,et ma Inglismaal olen, sest unustasin ära, et bussiuks on üldse teisel pool. Läksin siis ringiga ning proovisin teha nägu, et seda ei juhtunud :D.

Sõit kestis 40-50 minutit ning edasi tagasi 8naela pilet. Tallinnast pole East-Midlandsi üldse kallis minna, soovitan seda lihtsalt nädalavahetuseseks shopingureisiks. Londonisse minek tuleks muidugi palju palju meeliülendav, kuid muidugi üldiselt kallim ning seal läheb juba linna avastamise peale kindlasti rohkem kui nädalavahetus.

Bussis tahtsin Jordanile(CS võõrustaja) sõnumit saata, et olen juba linna poole teel, kuid miskipärast mu telefon ei tahtnud seda ära saata. Küsisin ees istuvalt mehelt nõu, kas vaja lisaks mingit suunakoodi. Kui ma ikka ei saanud, siis ta hakkas kohe lahkelt oma telefoni pakkuma, et ikka ühendust saaksin võtta ning et hätta ei jääks. Uskumatu kui sõbralikult seal inimesed ikka olid, hiljem järgmisel päeval Jordani ja Anotnia juurest kesklinna kõndides vajasin abi, kuhu poole minna ning üks tüdruk oli kohe nõus mind aitama ning jalutasime 5-10 minutit jutustades koos linna.

Jordan tuli mulle bussipeatusesse vastu ning alustasime väikse jalutuskäiguga linnas. St.Patrick`s day tõttu oli kesklinn Nottingham eye ümbruses rohelisse riietatuid inimesi täis ning esinejate jaoks oli lava. Ausaltöeldes, ei saanud ma algul sellest aru, miks see nii on, kuid Jordan seletas mulle, et täna on neil püha. Tegelikult on see Iiri püha, kuid ka seal tähistatakse seda.

Saint Patrick's Day is a religious holiday celebrated internationally on 17 March. It commemorates Saint Patrick (c. AD 387–461), the most commonly recognised of the patron saints of Ireland, and the arrival of Christianity in Ireland] Saint Patrick's Day was made an official feast day in the early 17th century, and has gradually become a secular celebration of Irish culture in general.

The day is generally characterised by the attendance of church services,wearing of green attire (especially shamrocks), and the lifting

of Lenten restrictions on eating and drinking alcohol,which is often proscribed during the rest of the season.

Läksime ühte hubasesse kohvikusse ning jutustasime seal päris pikalt. Ta on paar aastat minust vanem ning on kohalikus ülikoolis oma bakalaureust geograafia alal lõpetamas. Mul oli muidugi hiljem hea meel ta tüdruku ja majakaaslastega ka tutvuda, sest tegemist on tõsiselt toredate ning huvitavate inimestega. Muide, Jordan ja Antonia on isegi Eestis käinud! Muidugi on nad reisinud ka Aasias, Aafrikas, Ameerikas. Kõik see lugude kuulamine võttis silma eest kirjuks. Couchsurferitega tutvudes pean tõesti tunnistama, et mina pole justkui mitte kuskil reisimas käinud.

Ma polnud KAKS kuud õiget kohvi joonud. Ohh kui hea tunne oli taas seda teha! Muidugi mul pole midagi espressode ja cappucinode vastu, aga ma olen harjunud jooma mitu suurt tassitäit kohvi päevas ning see on vist kõige suurem probleem, mis mul Itaalias elades harjumist võttis.

Esimene asi, mida ma kohe kahe riigi erinevustes märkasin oli see, et Itaalias poodi, kohviku või kuskile asutusse sisendes tervitatakse klienti ning klient teenindajaid. Nii tore on nt poodi minna ning lihtsalt omavahel naeratada ning Ciao! Buongiorno/Buonasera väljendeid vahetada. Hiljem muidugi Ciao/Arrivederci! Inglismaal sellest kohvikust lahkudes ütlesin teenindajale goodbye, aga vastutasuks oli täielik vaikus. Lihtsalt üks vahemärkus, mis silma hakkas.

Hiljem läksime tema majja ning mul oli au juua teed piimaga. See oli muidugi naljakas vaatepilt, kuidas ma kõndides aga autodesse vaatasin, sest kõik on ju teistpidi. Jordan muidugi muheles omaette. Ma ei tea miks, aga neil on söögitoas kell ka peegelpildis olevate numbritega. Mu esmane reaktsioon oli muidugi selline, et mis teil on siin kellad ka tagurpidi, ei ole varem sellist asja küll kuulnud, aga mu lohutuseks oli see lihtsalt erandjuhtum(juba enne nende sissekolimist omaniku poolt).

Kokkasime koos maitsva pasta valmis ning magustoiduks briti karamellipuding jäätisega. Mmm, ma pole kunagi varem sellise maitsega pudingut söönud, aga see oli tõsiselt hea.

Õhtuks oli meil kutse ta sõprade juurde, sest oli siiski Iiri püha. Minek oli nende majakaaslase tüdruku juurde, kelle vanemad on Iirimalt. Õhtu möödus niii toreda seltskonnaga, vesipiibu ning iiri laulude saatel. Nii kahju, et mul tol ajal veel kaamerat ei olnud, kindlasti oleks saanud nendest kahest päevast endale toredaid mälestusi.

Ma pean selle kindlasti ära märkima, et nii hea oli soojas ja vaikuses õiges voodis 8h tundi magada. Uinusin silmapilkselt ning ärkasin äratuskella peale. Varem mõtlesin, et lähen kohalikku nö kindlust ja seal asuvat kunstigalleriid külastama, kuid nende arvates pole see nii midagi erilist, seetõttu suundusin kümne ajal kesklinna poole. Hommikusöögiks tüüpiline inglise hommikusöök: taas teed piimaga, mis mulle isegi üllataval kombel meeldima hakkas, ning röstitud sai mustika- ning maasikamarmelaadiga. Jordan lahkus juba varem, sest pidi toimetuste tõttu ära minema ning peatselt jätsime ka Antoniaga hüvasti. Rääkisime veel nende edasistest plaanidest ning Itaaliast. Kutsusin neid Sardiiniasse ka, mis võib-olla võib ka täide minna, sest pärast kevadest lõpetamist lähevad nad nüüd pikemaks ajaks reisima.

Jalutasin ringi kesklinnas ning taas pidin tõdema, et miski mind Inglismaa juures köidab. Väljas oli mõnus kevadilm, nii 12-13 kraadi ehk sooja. Muidugi ei anna sel ajal Sardiinias olnud ilmaga võrrelda, aga ma tundsin ennast seal nii hästi.

Muidugi tegin teoks muidugi ühe shopingutuuri. Noo vähe ei võtnud need hinnad mind Primarkis ahhetama. Ostsin sealt suvekleidi, sinise kampsiku, pruunid saapad,suvesandaalid mõnusate värvidega, vennale särgi, kaks käekotti, rahakoti ning päris mitu paari ehteid. Vb midagi veel, aga kokku läks nii 56 naela. Riietele ma veel väga tähelepanu ei pööranud, sest tahan suve algul Barcelonasse minna ning seal endale suveks riideid osta.

Mu käekott oli juba pungil ning need lihtsalt poleks ära mahtunud. Muidugi võtsid saapad ja mõned asjad veel tohutult ruumi, et lõpuks lennujaamas ei läinud mul käekoti lukk ühestki otsast kinni. Põdesin oma pagasi pärast palju, sest 3 lendu oli ees ning kaalus shopingu tõttu pea 12 kilo, aga kõik oli lõppude lõpuks korras ning sinna kasti sisse mahtus ka kui Veneetsias seda kontrollis näitama pidin.

Pärast shopingut oli mul natuke veel aega ning lõunatasin Nottingham eye juures oleval pingil, nautisin sealt vaadet linnale. Muidugi paistis ka päike ning üldse oli väga mõnus. Kohalikud inimesed käisid juba nii kevadiselt õhukeselt riides, seega oli tõeline kevade tunne. Enne lennujaama minekut nautisin veel Starbucksi kohvi ning käisin läbi HM, Topshop jne poekesed, sest aega veel oli, kuid midagi enam osta ei saanud.

Reedene päev kujunes täitsa shopingutuuriks, aga kultuuri pool sai nüüd sel nädalavahetusel Firenzes ja Pisas käies kuhjaga tasa tehtud. Lend Tallinna oli 16.30 ning ajavahe tõttu jõudsin Eesti enne üheksat õhtul. Järgmine postitust juba Eesti kohta!

B.