17.05

Ma olen eelmisel kolmapäeval alanud nö pikast nädalavahetusest ning kõikidest nendest pidustustest ja ringi käimistest nii väsinud, et suudan siia ainult pilte lisada, mitte juttu. Loodan, et lähiajal ka kirjutama hakkan. Võib öelda, et kolmapäevast saadik on õige elu käinud ning pühapäeva õhtust esmaspäeva südaööni õppimine ei tekitanud minust just parimaid emotsioone. Rahvusvaheliste suhete ülesanne oli muidugi huvitav, pidi 3-4lk pikkuse analüüsi tegema diplomaatia ajalehe ühele artiklile. Minu valitud artikliks oli Kaarel Tarandi kirjutis "Kui sõber hakkab surema..."

(http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews[tt_news]=1144&tx_ttnews[backPid]=559&cHash=7f17cd949a), mis käsitles Venemaa demograafilise katastroofi mõju tulevikule. Muidugi jäi kirjutamine JÄLLE viimasele minutile. Varasemalt on oi kui paljud koolitööd viimasele minutile jäänud, kuid ma tean, et ma saan viimaks hakkama..enamikul juhtudel on ka maksimumpunktid ära tulnud. Viimase rahvusvaheliste suhete essee sain maksimumpunktid(15/15) ning seekordne ülesanne annab 25% aine koodhindest. Loodan, et läks hästi, kuid olen nii kaua kooliasjadest juba eemal olnud, et ei oska öelda, mis seisus mu kirjutamisoskus praegu on. Mulle jõudis just praegu kohale, et järgmine pühapäev olen juba taas Eestis ning kaks eksamit on jälle ootamas. Olen viimastel nädalatel viimaks Sardiiniat avastama hakanud ning ei tahaks kohe üldse siit lahkuda. Ilm on võrratu ning Erasmuse sõbrad lahkuvad enamjaolt juuni alguses või keskpaigas. 6juuni tulen Sardiiniasse tagasi ning ma ei taha mõeldagi, et nii mitmete kallite inimestega on mul siis ainult paar päevakest veel koos veedetud aega.

Olen õnnelik, et rahvusvaheliste suhete analüüs sai õigeks ajaks esitatud(5min enne tähtaja lõppu, hurraa). Hommikul sai kohe kaua kaua magatud, ärkasin alles pool 12. Lebotasin üle mitme päeva lihtsalt oma toas ning vaatasin seriaale, väikene puhkus oli vägagi vajalik. Johanna(Erasmuse tüdruk Saksamaalt, Katleeni korterikaaslane) kirjutas mulle, sest rääkisime juba eelmine neljapäev, et nad tahaksid minu juurde külla tulla ning midagi koos ühiselt valmistada. Tal oli vaja mu pereemaga ka rääkida, ühe advokaadi numbrit küsida...pikk jutt. Leppisime kokku, et saame kell 3 piazza d italial kokku ning ostame koos vajalikud asjad. Ilm oli muidugi ülilus, õue minnes kirusin ennast, et esmaspäeva päraslõuna õppimise peale läks ning teisipäev lebotamise peale, sest oleks hea meelega randa läinud. Supermarketisse me lõpuks koos ei jõudnudki, sest mul oli ainult 40 min enne tööd aega, seega jalutasime kolmekesi koos linnas ning läksime vanalinna kohviku välisterrassile jäätist ning kohvi nautima.

Tüdrukutel oli täna tantsimine, seega kohtusin jälle paljude teiste laste emadega. Paari kuuga on juba mõned teretuttavad välja kujunenud ning mõningad itaaliakeelsed vestlusedki maha peetud. Varem on ootamised üsna vaikselt möödunud, sest kõik emad jutustavad seal pikalt omavahel ning ma ei tea isiklikult mitte kedagi. Inglise keelt räägivad ainult vähesed, seega pole varem ennast itaalia keele suhtes väga kindlalt tundnud. Muidugi ei jäänud tänagi mõnel märkimata, et "ohh kui pruun sa oled". Küsisid, kas ma olen rannas käinud ning mis randades, kas mulle meeldib Sardiinia ning mida ma õpin. jnejne. Rääkisin oma edasistest Milano plaanidest ning kus viimastel nädalavahetustel käinud olen. Keeleoskus areneb vaikselt, kuid muidugi ei saa seda võrrelda mõnede erasmuse omadega, kellel keeletunnid 3xnädalas on olnud..minul aga ei rohkem ega vähem kui 0. Ma tean, et ma peaksin üha rohkem ise pingutama ning lihtsalt grammatikaraamatu ette võtma, kuid miskipärast ei tee seda tihti. Pea kõik sõnavara on mul omandatud kuulamise käigus.

Õnneks on mul veel jaanuarini aega ning sügisel saan keeltekooli minna. Eestis tahan kindlasti ülikoolis itaaliakeele kursuseid võtta ning hea tase omandada...seega aega mul ju veel on!? Siia tulles ei teadnud ma pea ühtegi sõna, seega märgatav areng on siiski toimunud.

Ahjaa, kuhu ma nüüd jäingi? Lõpetasin oma töö kaheksa ajal ning Katleen ja Johanna jõudsid poole üheksa ajal siia. Plaanisime midagi vaikselt kokata, aga nad saabusid kahe ülisuure kalaga. Valmistasime ahjus kala panna ning maitseainetega, salat sibula, feta, tomati ning oliiviõliga, kõrvale valget veini Gallura piirkonnast ning magustoiduks tiramisu. Mmmm, võib öelda, et meil oli vägagi tore õhtu hea toidu ning huvitavate vestlustega.

Rääkisime palju Erasmuse kogemusest, mis on olnud nende jaoks siiatuleku põhjused ning eesmärgid, mis nad endale seadnud on. Samuti tuttavate kogemuste erinevustest ning aspektidest, kuidas see neid muutnud on jne. Ma ausaltöeldes ei teagi, mille alla ma ennast lahterdama peaksid. Ma tulin siia küll lapsehoidjaks, kuid 3-4 tundi päevas tööd ei ole tüüpiline au pairi elu. Paljudel tuttavatel on palju pikemad tööpäevad ning käiakse üldiselt väljas teiste au pairidega või inimestega, kellega keelekursustel tutvutakse. Ma ei tea siiamaani mitte ühtegi teist lapsehoidjat siin ning keelekursustel ma ka käia ei saa. Tööd pole palju ning see pere on mulle pea oma pere eest siin. Kohalikke sõpru mul väga palju ei ole, muidugi tuttavaid on, just alguse perioodist..kuid nüüd üritan jälle Erica, Vale ning teistega kokku saada. Ma tõesti ei kujuta ette, mida ma erasmuse sõpradeta teinud oleksin. Kindlasti poleks mu elu ning kogemused siin just sellised nagu need praegu on. Juunis aga enamik lahkuvad, ainult Katleen jääb siia 2juulini. Mina lahkun Sardiiniast alles 15august. Ehk ongi siis aeg Algheros uusi ja huvitavaid tutvusi kohalikega teha. Kindlasti tuleb mu teine Itaalia periood Milano lähedal hooopis hoopis teistsugune. Sardiinia on asendunud suurlinnaga(kõigest 40km). Ehk tuleb tutvuste loomisel appi couchsurfing, mis on seal piirkonnas palju aktiivsem ning samuti ka keelekursus. Mul pole õrna aimugi, miks ma sellest praegu mõtlen. Varese perega pole nüüd suhelnud ning võib-olla ei lähegi jälle kõik nii nagu plaanitud ning pean uut pere otsima hakkama. Loodetavasti saan ikka jaanuarini Itaaliasse jääda, sest teise riiki minnes ei saa ma oma Itaalia keelt arendada..ning Itaaliat oleks mul ka suur suur soov avastada, olen sellesse riiki juba ära armunud..nii palju võrratuid kohti!

Natuke pilte meie tänasest õhtusöögist ;)

Elisabetta tegi nalja ka

Katleen, B, Johanna

Elisabetta oma pildistamisoskusi praktiseerimas. Tibu sai pühapäeval siiski neljaseks ;)

Meie jälle

Waoo, Katleen ja internet!(Sassari korteris tal seda ei ole, seega naljatame mõnikord selle üle)

Oi, pean juba ligi 5.20 tunni pärast üles ärkama, sest lähme homme Porto Toressesse Balai randa. 9.50 läheb buss, 9.20 tudengimajas kokkusaamine, pool tundi minu jaoks kõndimist..ei taha ausaltöeldes kalkuleeridagi, mis kell ma siis täpselt üles pean ärkama!

Mmm, spiaggia. Vähemalt 25 kraadi sooja. Paar päeva möödas laupäevasest ujumisest ning vapustavast rannast, juba tunnen, et igatsus on peal.

Ci vediamo dopo!

Bacio!

B.